{"id":10554,"date":"2010-11-12T07:39:51","date_gmt":"2010-11-12T04:39:51","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=10554"},"modified":"2010-11-13T15:26:53","modified_gmt":"2010-11-13T12:26:53","slug":"teadusuurimuste-kontrollimise-labipaistvus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=10554","title":{"rendered":"Teadusuurimuste kontrolli l\u00e4bipaistvusest"},"content":{"rendered":"

Autor: Joerg Heber<\/strong><\/p>\n

Teadusajakirja toimetajana on \u00fcks minu p\u00f5hilisi kohustusi organiseerida avaldamiseks saadetud teadusartiklitele kohase ekspertiisi andmine.Ma palun eriala asjatundjatel uurimus \u00fcle vaadata ning selle tehnilise \u00f5igsuse kohta arvamust avaldada. Samuti hinnata, milline t\u00e4htsus ning m\u00f5ju uurimusel olla v\u00f5iks. Nimetatud ekspertidel on autori identiteet teada, mil autoritele nende uurimuste \u00fclevaatajate nimesid ei avaldata.<\/p>\n

Selline tava ei ole k\u00fcll kivisse raiutud, kuid on seni teadusartiklite hindamisel ennast \u00e4\u00e4rmiselt h\u00e4sti t\u00f5estanud. Nii v\u00f5i teisiti kulub teadlastel teineteise t\u00f6\u00f6de kontrollimiseks tohutult palju aega. Samas on palju arutatud ka sellise kontrollimisprotsessi olemuse \u00fcle \u2013 v\u00f5ib-olla peaks see avalik<\/a> olema v\u00f5i pole seda tegelikult \u00fcle\u00fcldse tarvis. Artiklis tahaksin ma keskenduda l\u00e4bipaistvuse k\u00fcljele, mida k\u00e4sitles Bernd Pulverer<\/a> <\/strong>Euroopa Molekulaarbioloogia Organisatsioonist eelmise n\u00e4dala Nature<\/em>‘i numbris. Nimetatud lugu on tasuta ligip\u00e4\u00e4setav.<\/p>\n

Ajalooliselt on vastastikust kontrollimist rakendatud juba t\u00fckk aega, kuid s\u00fcstemaatiliselt umbes 20. sajandi keskpaigast. Kohe kindlasti oli kontrolliprotsess uudiseks Albert Einsteinile<\/strong>, kui tema artikkel gravitatsioonilainetest ajakirja Physical Review<\/a><\/em> poolt 1936. aastal tagasi l\u00fckati.
\n
\nLugupeetud h\u00e4rra,
\nMe (Mr. Rosen ja Mina) saatsime Teile avaldamiseks oma k\u00e4sikirja ning ei lubanud Teil seda enne avaldamist mitte \u00fchelegi spetsialistile enne n\u00e4idata. Ma ei n\u00e4e mitte mingit p\u00f5hjust, mis on nii v\u00f5i teisiti ennekuulmatu, Teie anon\u00fc\u00fcmse eksperdi kommentaare arvesse v\u00f5tta. Selle vahejuhtumine t\u00f5ttu eelistan ma avaldada uurimus kusagil mujal.<\/p>\n

Lugupidamisega,
\nAlbert Einstein.<\/em><\/p>\n

Isegi hiljem ei ole ilmtingimata kontrollimisprotsessi alati rakendatud. Kuulus 1953. aasta Nature’i uurimus DNA struktuurist, mille autorid olid Watson ja Crick, ei l\u00e4binud avaldamisel sellist \u00fclevaatust. Konkreetsel juhul oli valdkonna teadlaste vaheline konkurents \u00e4\u00e4rmiselt tihe ning v\u00e4idetavalt olevat toonane Nature’i toimetaja John Maddox<\/a> toona \u00f6elnud<\/a>:
\n
\n\u201eWatsoni ja Cricki uurimust ei kontrollitud Nature’i poolt… seda ei oleks saanud uurimuse puhul teha: selle korrektsust t\u00f5estas avaldatud t\u00f6\u00f6 ise. Mitte \u00fckski valdkonnas t\u00f6\u00f6tav hindaja… ei oleks suutnud oma suud kinni hoida, kui ta oleks seda struktuuri n\u00e4inud.
\n<\/em>
\nSilmn\u00e4htavalt ei ole hindamisprotsessi nii teadlaste, kui ka kirjastajate poolt alati vajalikuks peetud. Minu jaoks tundub see siiski h\u00e4davajalik. Samas arvan ma, et s\u00fcsteem v\u00f5iks paremaks muutuda ning \u00fcks valdkond, kus seda vaevata muuta saaks, oleks just l\u00e4bipaistvus. Praegusel hetkel ei ole protsess t\u00e4ielikult l\u00e4bipaistev, nii autoritele, teadlastele, kui ka hindajatele. See t\u00e4hendab automaatselt, et p\u00f5hiline sisemine usaldus lasub ajakirjade toimetajatel…
\n
\nRohkem l\u00e4bipaistvust!<\/strong><\/p>\n

Bernd Pulvereri kommentaar kirjeldab ajakirja The EMBO Journal<\/em> puhul rakendatud l\u00e4bipaistvuse t\u00f5stmiseks tehtud pingutusi. Alates 2009. aastast on ajakiri katsetanud meetodit, kus anon\u00fc\u00fcmse \u00fclevaataja raportid on saadetud autoritele ning toimetuse otsuseid kajastavad kirjad, kui ka autori m\u00e4rkused kontrollijatele on avaldatud uurimuse toetavate materjalide<\/a> hulgas. (Vastutamatuse s\u00e4te: Nature Publishing Group<\/em> avaldab seda ajakirja EMBO nimel.) <\/p>\n

\u00dcldiselt tundub see s\u00fcsteem edukas olevat v\u00f5i ei ole v\u00e4hemalt tegu l\u00e4bikukkumisega. Enamik autoritest kui ka kontrollijatest on sellise katsetusega n\u00f5us. Ainult 5,3% autoritest on keeldunud seda tegemast. Huvitaval kombel on k\u00f5ige loetavamad uurimused olnud veebilehel just need, mida toetavates materjalides k\u00f5ige p\u00f5nevamateks peetakse, mitte k\u00f5ige rohkem vastuolusid tekitanud.<\/p>\n

Toetavad failid<\/a> r\u00f5hutavad mitmeid artiklis tehtud muudatusi, mis loob omakorda v\u00f5imalusi j\u00e4tkuvaks debatiks. Samasugune debatt algab n\u00fc\u00fcd uurimuse esitamisega ning j\u00e4tkub mitmetes teistes ajakirjades nagu Nature<\/em> v\u00f5i PLOS ONE <\/em>p\u00e4rast avaldamist veebilehele j\u00e4etud kommentaaridega, mida saavad uurimuse p\u00f5hilehele \u00fcksk\u00f5ik kes j\u00e4tta. See muutub j\u00e4rjest olulisemaks arvestades n\u00e4iteks Open Notebook Science<\/a> <\/em>projekti, kus terve uurimuse protsess alates algsetest veenvatest teaduslikest eksperimentidest kuni reaalse uurimuse kirjutamiseni on k\u00f5igile n\u00e4ha.<\/p>\n

Vaid aeg n\u00e4itab, kui populaarseks selliselt astutavad sammud saavad. Avaldamise j\u00e4rel esitatavad kommentaarid on j\u00e4\u00e4nud seni vaid harvaks n\u00e4htuseks. Samas ei pruugi l\u00e4bipaistev s\u00fcsteem peegeldada tingimata nii toimetajate, kui ka \u00fclevaatajate vahel toimuvat arutelu. Suur osa suhtlusest v\u00f5ib toimuda e-kirjade teel, mida ametlike otsuste tegemise kirjades ei kajastata. Vastupidiselt EMBO poliitikale arvan ma, et uurimuse kontrollijate v\u00f5imaldus edastada toimetajatele konfidentsiaalseid m\u00e4rkusi on pigem kasulik.<\/p>\n

Sellest hoolimata j\u00e4\u00e4b l\u00e4bipaistvus minu jaoks \u00fcksk\u00f5ik millise teadusdebati puhul v\u00e4\u00e4rtuslikuks osaks. Samuti ei tundu EMBO Journal’<\/em>is rakendatav protsess kuidagi vastastikust kontrolli kuidagi m\u00f5jutavat. See on hoopis kasulik. Mida Sina arvad? Tahaks kuulda! V\u00f5i samas v\u00f5id Sa otseloomulikult Bernd’i artiklit ise kommenteerida.<\/p>\n

Arvamusartikkel ilmus ristpostitusena esmakordselt Joerg Heberi ajaveebis<\/a>.
\n<\/strong>
\nVastutamatuse s\u00e4te: Artiklis avaldatud v\u00e4ited kuulub ainuisikuliselt autorile ning ei pruugi esinda tema t\u00f6\u00f6andja ametlikke seisukohti. <\/em><\/p>\n

\"\"Joerg Heber<\/strong><\/a>
\nJoerg Heber on ajakirja Nature Materials<\/em> peatoimetaja ning vabakutseline ajakirjanik, kes on f\u00fc\u00fcsikuna samuti teinud mitmeid aastaid aktiivset uurimist\u00f6\u00f6d Suurbritannias, Ameerika \u00dchendriikides ning Saksamaal. 2010. aasta \u00f5petas Heber Tokyo \u00fclikoolis k\u00fclalisprofessorina teaduskommunikatsiooni.<\/em><\/p>\n

T\u00f5lkis: Jaan-Juhan Oidermaa.
\nT\u00f5lge ilmus bona fide<\/em> Joerg Heberi isiklikul loal.<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Autor: Joerg Heber Teadusajakirja toimetajana on \u00fcks minu p\u00f5hilisi kohustusi organiseerida avaldamiseks saadetud teadusartiklitele kohase ekspertiisi andmine.Ma palun eriala asjatundjatel uurimus \u00fcle vaadata ning selle tehnilise \u00f5igsuse kohta arvamust avaldada. Samuti hinnata, milline t\u00e4htsus ning m\u00f5ju uurimusel olla v\u00f5iks. Nimetatud ekspertidel on autori identiteet teada, mil autoritele nende uurimuste \u00fclevaatajate nimesid ei avaldata. Selline tava […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[32,35,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-10554","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-arvamus","7":"category-arvamus-ja-inimesed","8":"category-teadusuudis","9":"entry","10":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/10554","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=10554"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/10554\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=10554"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=10554"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=10554"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}