{"id":10573,"date":"2010-11-12T08:01:03","date_gmt":"2010-11-12T05:01:03","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=10573"},"modified":"2010-11-13T08:03:51","modified_gmt":"2010-11-13T05:03:51","slug":"fermi-leidis-linnuteel-hiiglaslikud-superstruktuurid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=10573","title":{"rendered":"FERMI leidis Linnuteel hiiglaslikud superstruktuurid"},"content":{"rendered":"<p><strong>NASA Fermi Gammakiirte Kosmoseteleskoop on leidnud Linnutee galaktika keskmes eelnevalt m\u00e4rkamatuks j\u00e4\u00e4nud superstruktuurid.<br \/>\n<\/strong><\/p>\n<p>M\u00f5lemate m\u00fcstiliste struktuuride l\u00e4bim\u00f5\u00f5t on 25,000 valgusaastat ning eritavad j\u00e4tkuvalt suurima energiaga valguskiirgust \u2013 gammakiiri. Mullikujuline \u00fclesehitus v\u00f5ib viidata, et need tekkisid, kui galaktika keskmes asuva musta augu purskel saates avakosmosesse vesinikgaasi ning tolmu.<br \/>\n<div id=\"attachment_10574\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/11\/498884main_DF3_Fermi_bubble_art_labels.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-10574\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/11\/498884main_DF3_Fermi_bubble_art_labels-300x164.jpg\" alt=\"Avastatud gammakiirte mullide l\u00e4bim\u00f5\u00f5t on kokku ligikaudu 50,000 valgusaastat ehk umbes pool Linnutee diameetrist. Esimesi vihjeid struktuuride olemasolust t\u00e4heldas 1990. aastatel Saksamaa ROSAT&#039;i r\u00f6ntgenkiirte satelliit (joonisel m\u00e4rgitud sinakalt). Objektid kiirgavad gammakiiri, kui valguse l\u00e4hedastel kiirustel liikuvad elektronid p\u00f5rkuvad footonitega. Lisaks elektronide liikumise aeglustumisele kiiratakse protsessi k\u00e4igus gammakvante. NASA Goddardi Kosmoselennu Keskus\" title=\"498884main_DF3_Fermi_bubble_art_labels\" width=\"300\" height=\"164\" class=\"size-medium wp-image-10574\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/11\/498884main_DF3_Fermi_bubble_art_labels-300x164.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/11\/498884main_DF3_Fermi_bubble_art_labels-250x137.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/11\/498884main_DF3_Fermi_bubble_art_labels.jpg 723w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-10574\" class=\"wp-caption-text\">Avastatud gammakiirte mullide l\u00e4bim\u00f5\u00f5t on kokku ligikaudu 50,000 valgusaastat ehk umbes pool Linnutee diameetrist. Esimesi vihjeid struktuuride olemasolust t\u00e4heldas 1990. aastatel Saksamaa ROSAT'i r\u00f6ntgenkiirte satelliit (joonisel m\u00e4rgitud sinakalt). Objektid kiirgavad gammakiiri, kui valguse l\u00e4hedastel kiirustel liikuvad elektronid p\u00f5rkuvad footonitega. Lisaks elektronide liikumise aeglustumisele kiiratakse protsessi k\u00e4igus gammakvante. NASA Goddardi Kosmoselennu Keskus<\/p><\/div><\/p>\n<p>Samas ei v\u00e4listata nende tekkimist paar miljonit aastat tagasi hiidt\u00e4htede kujunemisel. \u201eMe ei m\u00f5ista t\u00e4ielikult ei nende p\u00e4ritolu ega olemust,\u201c t\u00f5des avastuse teinud t\u00f6\u00f6r\u00fchma juht <strong>Doug Finkbeiner<\/strong> teisip\u00e4eval.<\/p>\n<p>Finkbeineri t\u00f6\u00f6r\u00fchm kasutas vaatluste tegemiseks NASA Fermi Gammakiirte Kosmoseteleskoopi, mis kaardistab taevalaotust gammakiirte spektriosas. Struktuurid leiti kasutades Fermi Lairiba teleskoopi, mis on eales konstrueeritud selletaolistest k\u00f5rgeima resolutsiooniga.<\/p>\n<p>Eemaldades vaatlustulemustest gammakiirte taustkiirguse m\u00e4rkasid nad kahte hiiglasliku mulli. \u201eMe ei kobanud t\u00e4ielikus pimeduses,\u201c \u00fctles Finkbeiner. Eelnevad teiste astronoomide poolt tehtud uurimused on andnud vihjeid, et Linnutee s\u00fcdames v\u00f5ib midagi sellist leiduda.<\/p>\n<p>Mullid eritavad ligikaudu sama palju energiat kui umbes 100,000 plahvatavat t\u00e4hte ehk supernoovat. Struktuuride l\u00e4bim\u00f5\u00f5t vastab ligikaudu P\u00e4ikeses\u00fcsteemi kaugusele galaktikakeskmest, kuid asuvad Maaga v\u00f5rreldes teisel tasapinnal.<\/p>\n<p>Astronoomid ei ole t\u00e4ielikult kindlad, mis koetised tekitas. Struktuuride teravad servad annavad aga m\u00e4rku, et need kujunesid hiljutise, kiire ning \u00fclienergeetilise purske k\u00e4igus. Uurimuse poolt pakutavad kaks juhtivat seletust on paari miljoni aasta eest toimunud h\u00fcppeline t\u00e4htede moodustumise kasv v\u00f5i supermassiivse musta augu purse.<\/p>\n<p>\u201eNeed monstrumid v\u00f5ivad tekitada v\u00e4ga v\u00f5imsaid plahvatusi,\u201c selgitas David Spergel pressiteates. Astronoomid on eelnevalt selliseid purskeid t\u00e4heldanud teistes galaktikates, kuid mitte Linnuteel. Ent mitte miski ei oleks takistanud selliste n\u00e4htuste ilmnemist paari miljoni aasta eest.<\/p>\n<p>\u201eAvastatud struktuurid v\u00f5ivad pakkuda esimesi t\u00f5endeid galaktika keskel asuva musta augu pursetest,\u201c \u00fctles Finkbeiner. J\u00e4rgmisena plaanivad teadlased viia l\u00e4bi t\u00e4iendavaid anal\u00fc\u00fcse, et v\u00e4lja selgitada, mis avastatud mullide tekkimise p\u00f5hjustas.<\/p>\n<p>T\u00f6\u00f6r\u00fchma uurimus ilmub ajakirjas <a href=\"http:\/\/arxiv.org\/abs\/1005.5480\"><em>Astrophysical Journal<\/em><\/a> 20. novembril.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>NASA Fermi Gammakiirte Kosmoseteleskoop on leidnud Linnutee galaktika keskmes eelnevalt m\u00e4rkamatuks j\u00e4\u00e4nud superstruktuurid. M\u00f5lemate m\u00fcstiliste struktuuride l\u00e4bim\u00f5\u00f5t on 25,000 valgusaastat ning eritavad j\u00e4tkuvalt suurima energiaga valguskiirgust \u2013 gammakiiri. Mullikujuline \u00fclesehitus v\u00f5ib viidata, et need tekkisid, kui galaktika keskmes asuva musta augu purskel saates avakosmosesse vesinikgaasi ning tolmu. Samas ei v\u00e4listata nende tekkimist paar miljonit aastat [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-10573","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry","8":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/10573","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=10573"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/10573\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=10573"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=10573"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=10573"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}