![\"\"](\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/11\/trinitite_mini.jpg\" "\\"trinitite_mini\\"")
<\/a>Trinitiit koosneb peamiselt sulanud k\u00f5rbeliivast ning sai nime esimese Trinity'ks nimetatud tuumakatsetuse j\u00e4rgi. Wikimedia Commons<\/p><\/div> T\u00f6\u00f6r\u00fchm anal\u00fc\u00fcsis oma uurimuses Trinity pommiplahvatusel tekkinud klaasja roheka ‘trinitiidi’ koostist. Algselt lootsid nad, et neil \u00f5nnestub lihtsalt m\u00e4\u00e4rata, kas pomm kooosnes plutooniumist v\u00f5i uraanist. Mikroanal\u00fc\u00fcsi kasutades selgus, et r\u00e4bu abil on v\u00f5imalik pommi kohta teada saada m\u00e4rksa enamat.<\/p>\n \u201eTulemused olid natukene \u00fcllatavad, kuna seni on enamik inimesi arvanud, et plahvatuses muundub k\u00f5ik \u00fchetaoliseks auruks. Me saame selle asemel kindlaks teha, mis elementidest algne seade koosnes ning seega nende isotoope tootnud rajatistega kokku viia,\u201c \u00fctles Fahey ERR<\/a>-le antud intervjuus.<\/p>\n \u201eKui sa oled n\u00e4iteks n\u00e4inud merevaigus s\u00e4ilinud putukaid, siis v\u00f5iks t\u00f5mmata analoogi, et pommist plahvatamisel alles j\u00e4\u00e4nud elemendid ning isotoobid on samamoodi trinitiiti suletud,\u201c selgitas Gail Porter<\/strong>, \u00fcks uurimuse kaasautoritest. N\u00e4iteks Trinity pommiplahvatuse puhul leidub miljardi triniidi osakese kohta umbes 400 plutooniumit\u00fckki.<\/p>\n Potentsiaalselt kasulikum asjaolu on aga, et trinitiidi fragmendi alusel leiduvate plutooniumi isotoopide t\u00e4pse suhte abil on v\u00f5imalik teada saada, kus tuumajaamas see toodeti. \u201eMida kauem k\u00fctus reaktoris on, seda rohkem plutoonium-240 seal tekib,\u201c \u00fctles Porter. Suur osa Rahvusvahelise Tuumaagentuuri (IAEA) muredest peitub seega v\u00f5imaliku tuumareaktori ehitamisest, millest avalikusel aimu ei ole.<\/p>\n Teadlastel \u00f5nnestus triniidi abil hankida infot ka pommikesta kohta. Metallsf\u00e4\u00e4r takistab plahvatusel pommituuma laiali lendamist enne, kui tuumareaktsioon alata saaks. Kesta saab ehitada nii mitterikastatud uraanist nagu uraan-238, kui ka teistest metallidest. Samas on erinevates maailma kaevandustes metallide isotoopide t\u00e4pne suhe j\u00e4llegi erinev, mis tekitab igale kaevandusele unikaalse s\u00f5rmej\u00e4lje.<\/p>\n Lisaks kirjutavad autorid uurimuses, et isegi kui tuumamaterjal p\u00e4rineks \u00fcksk\u00f5ik kuskohast seda v\u00f5imalik saada oleks, peab kriitilise massi saavutamiseks kasutatav l\u00f5hkeaine olema ikkagi lokaalse p\u00e4ritoluga. \u201eAbsoluutselt k\u00f5ik j\u00e4tab mingisuguseid j\u00e4lgi,\u201c kinnitas Fahey.<\/p>\n Kuigi kasutatud meetodid olid Fahey hinnangul moodsa geoteaduse \u201emeistriteosed,\u201c hoiatab ta siiski, et mitte \u00fckski anal\u00fc\u00fctiline l\u00e4henemisviis ei ole kuulikindel. \u201eTeadlaste andmetest arusaamise v\u00f5ime ning nende m\u00f5istmine m\u00e4\u00e4rab siiski l\u00f5ppude l\u00f5puks meetodi t\u00f6\u00f6kindluse,\u201c v\u00e4itis Fahey.<\/p>\n
\nHiroshimas suri 90,000-166,000 inimest, mil Nagasakis oli hukkunuid 60,000-80,000, umbes pooled surid pommitamisega samal p\u00e4eval. Uuel aastatuhandel v\u00f5etakse sarnaste tagaj\u00e4rgede ning aatomipommiga sooritatud terroriakti v\u00f5imalust v\u00e4gagi t\u00f5siselt. Ilmunud uurimuse \u00fche autori Albert Fahey <\/strong>s\u00f5nul on ta \u00fcpris kindel, et v\u00e4hemalt plahvatuse toimepanijatele on v\u00f5imalik teaduslikult valgust heita.<\/p>\n