{"id":10604,"date":"2010-11-13T20:34:04","date_gmt":"2010-11-13T17:34:04","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=10604"},"modified":"2010-11-13T20:34:17","modified_gmt":"2010-11-13T17:34:17","slug":"tulevik-karjelise-struktuuriga-paikeseenergiat-ammutavad-aknad","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=10604","title":{"rendered":"Tulevik: k\u00e4rjelise struktuuriga p\u00e4ikeseenergiat ammutavad aknad"},"content":{"rendered":"<p><strong> <\/strong><\/p>\n<p><strong>Materjaliteaduse uusim l\u00e4bimurre Ameerika \u00dchendriikides ning Taiwanis v\u00f5ib viia uut t\u00fc\u00fcpi P\u00e4ikeseenergiat ammutava akna v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tamiseni. \u00c4sjaloodud l\u00e4bipaistev materjal p\u00fc\u00fcab efektiivselt footoneid, mille abil t\u00e4nu aine k\u00e4rjelisele struktuurile, milles pooljuhtpol\u00fcmeeride omadused segunevad s\u00fcsinikurikka fullereeni omadega,genereeritakse elektrienergiat.<\/strong><\/p>\n<p>Kui pol\u00fcmeer P1 footonid kinni p\u00fc\u00fcdab, kombineeruvad materjali elektronid ja \u00a0seotud olekusse, mida nimetatakse eksitonideks. Fullereenide roll on see protsess seej\u00e4rel \u00fcmber p\u00f6\u00f6rata, eemaldades elektronid ja augud \u00fcksteisest. \u00d5igesti paigutatud elektroodid suudavad laengud \u00fcmber juhtida, tekitates nii fotovoolu, kirjutab <a href=\"http:\/\/physicsworld.com\/cws\/article\/news\/44300\">physicsworld.com<\/a>.<\/p>\n<p><strong> <\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_10605\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/11\/pow1.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-10605\" class=\"size-medium wp-image-10605\" title=\"pow1\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/11\/pow1-300x225.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"225\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/11\/pow1-300x225.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/11\/pow1-250x187.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/11\/pow1.jpg 800w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-10605\" class=\"wp-caption-text\">Meek\u00e4rje sarnane struktuur v\u00f5imaldab materjalil ammutada p\u00e4ikeseenergiat. Pilt: iStockphoto\/lepas2004<\/p><\/div>\n<p><strong>Mircea Cotleti<\/strong>, \u00fche uurimuse l\u00e4bi viinud teadlase, s\u00f5nul oli suurimaks v\u00e4ljakutseks leida viis, kuidas \u00fchendada pol\u00fcmeer ja fullereen k\u00e4rjesarnaseks v\u00f5restikuks. See saavutati tekitades mikronisuuruste veetilkade vool \u00fcle \u00f5hukese pol\u00fcmeeri ja fullereeni lahuse kihi. Kui tekkinud lahus aurustub, j\u00e4tab see suurele pol\u00fcmeeri alale alles kuusnurkse meek\u00e4rjestiku sarnase mustri, mida teadlased uurisid skaneeriva sondi ja elektronmikroskoobi abil.<\/p>\n<p>,,Kuigi seesuguseid k\u00e4rjesarnase mustriga \u00f5hukesi kilesid on ka varem tavaliste pol\u00fcmeeride abil valmistatud, on see esimene kord, kus valmistati materjal, mis \u00fchendab pooljuhi fullereenidega, tekitades nii valgustneelav materjal, mis genereerib efektiivselt laengut,&#8221; s\u00f5nas Cotlet.<\/p>\n<p>Cotlet r\u00f5hutab, et t\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rgiks oli v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada algelised kokkupandavad meetodid, mis ei n\u00f5ua karme laboratooriumitingimusi, ning uurida teadust selle protsessi taga. J\u00e4rgnevalt on t\u00f6\u00f6r\u00fchmal plaanis t\u00f6\u00f6d edasi arendada, rakendades k\u00e4rge seadmetele ning viies l\u00e4bi mitmed katsed. T\u00f6\u00f6 tulemuseks v\u00f5iksid olla seesugused rakendused nagu optilised displeid ja muud seadmed ning samuti l\u00e4bipaistvad p\u00e4ikesepaneelid.<\/p>\n<p>Veel \u00fcheks v\u00f5imaluseks on siduda k\u00e4rjelise struktuuriga kiled akendega. Et pol\u00fcmeeri ahelad kogunevad enamasti kuusnurkade \u00e4\u00e4rtesse, j\u00e4\u00e4ksid kiled suures osas l\u00e4bipaistvaks. ,,Kujutage ette maja, mille aknad on sellest materjalist tehtud. Kombineerides seda P\u00e4ikesepaneelidest katusega, oleks v\u00f5imalik elektriarvet tunduvalt kahandada,&#8221; leidis Cotlet.<\/p>\n<p>Veel pole kindel kui palju need aknad elektrit genereerida suudaksid, kuid kindlasti pole see piisavalt, et katta k\u00f5ik maja elektrikulud. ,,Igal majal on ju aknad, miks siis mitte kasutada neid ka veel elektrienergia saamiseks?&#8221; naljatas Cotlet.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/physicsworld.com\/cws\/article\/news\/44300\">Allikas<\/a><\/p>\n<p>Teadusartikkel &#8220;<a href=\"http:\/\/pubs.acs.org\/doi\/abs\/10.1021\/cm102160m?journalCode=cmatex\">Structural dynamics and charge transfer via complexation with fullerene in large area conjugated polymer honeycomb thin films<\/a>&#8220;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Materjaliteaduse uusim l\u00e4bimurre Ameerika \u00dchendriikides ning Taiwanis v\u00f5ib viia uut t\u00fc\u00fcpi P\u00e4ikeseenergiat ammutava akna v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tamiseni. \u00c4sjaloodud l\u00e4bipaistev materjal p\u00fc\u00fcab efektiivselt footoneid, mille abil t\u00e4nu aine k\u00e4rjelisele struktuurile, milles pooljuhtpol\u00fcmeeride omadused segunevad s\u00fcsinikurikka fullereeni omadega,genereeritakse elektrienergiat. Kui pol\u00fcmeer P1 footonid kinni p\u00fc\u00fcdab, kombineeruvad materjali elektronid ja \u00a0seotud olekusse, mida nimetatakse eksitonideks. Fullereenide roll on see [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-10604","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/10604","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=10604"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/10604\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=10604"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=10604"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=10604"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}