{"id":10683,"date":"2010-11-16T05:03:25","date_gmt":"2010-11-16T02:03:25","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=10683"},"modified":"2010-11-30T07:47:30","modified_gmt":"2010-11-30T04:47:30","slug":"kvantmalu-kui-sidevorkude-tulevik","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=10683","title":{"rendered":"Kvantm\u00e4lu kui sidev\u00f5rkude tulevik"},"content":{"rendered":"

Kopenhaageni \u00dclikooli Niels Bohri Instituudi uurijatel on \u00f5nnestud <\/strong>kahe “p\u00f5imunud” valguskiire abil <\/strong>kvantinformatsiooni salvestada. Kvantm\u00e4lu ehk kvantinfo ladustamine on vajalik kvantsidev\u00f5rgustike loomiseks. \u00a0Uued leiud on avaldatud ajakirja\u00a0Nature Physics <\/em>7. novembri numbris.<\/em><\/strong><\/p>\n

\"\"

Kaks kvantm\u00e4lu. M\u00f5lemad koosnevad klaasist \u00fcmbrisest, mis on t\u00e4idetud tseesiumi aatomitega (n\u00e4idatud v\u00e4ikeste siniste ja punaste keradna). Valguskiir saadetakse l\u00e4bi aatomite ning kvantinfo kandub n\u00f5nda valguselt aatomitele. (Pilt: Quantop)<\/p><\/div>\n

Kvantv\u00f5rgud suudavad andmete turvalisust paremini kaitsta kui praegu kasutusel olevad traditsioonilised sidev\u00f5rgud. Kvantside nurgakiviks on kahe kvants\u00fcsteemi, n\u00e4iteks kahe valguskiire, omavaheline p\u00f5imumine. \u00a0P\u00f5imumine t\u00e4hendab, et kaks valguskiirt on omavahel \u00fchendatud nii, et neil on t\u00e4pselt defineeritud \u00fchised parameetrid, justkui \u00fcldteadmised. Kvantolekut ei saakvantmehhaanika seadustele vastavalt kopeerida ning seega on seda v\u00f5imalik kasutada andmete turvaliseks \u00fclekandmiseks.<\/p>\n

Professor Eugene Polziki\u00a0Niels Bohri Instituudis\u00a0tegutseva uurimusgrupi Quantop uurijad on n\u00fc\u00fcdseks suutnud kaks p\u00f5imunud valguskiirt kahte kvantm\u00e4llu talletada. \u00a0Uurimust viiakse l\u00e4bi laboris, kus suurele lauale on \u00fcles seatud peeglite ja optiliste seadmete, n\u00e4iteks laineplaatide, kiirejagajate, l\u00e4\u00e4tsede ja nii edasi, s\u00fcsteem, mis edastab valgust rohkem kui k\u00fcmne meetri pikkusel lab\u00fcrintjal teekonnal. Kasutades optilisi seadmeid, \u00a0kontrollivad uurijad valgust ning reguleerivad selle m\u00f5\u00f5tmeid ning intensiivsust, et leida eksperimendiks vajalikud sobivad lainepikkus ja polarisatsioon.<\/p>\n

Kaks p\u00f5imunud kiirt luuakse, saates kristallist l\u00e4bi sinine valguskiir. Kristallis jagauneb see kaheks punaseks valguskiireks. Need on omavahel p\u00f5imunud ning j\u00e4relikult on nad samas kvantolek. Kvantolek ise ongi informatsioon.<\/p>\n

Valguskiired saadetakse l\u00e4bi peeglite ja optiliste elementide lab\u00fcrindi ning need j\u00f5uavad kahe m\u00e4luni, milleks selles katses on kaks tseesiumi aatomite gaasiga t\u00e4idetud klaaskonteinerit. \u00a0Aatomite kvantolek sisaldab informatsiooni n\u00f5ndanimetatud spinnidena, mille suund v\u00f5ib olla kas \u00fclesse v\u00f5i alla. See on v\u00f5rreldav arvutiandmetega, mis koosnevad numbritest 0 ja 1. Kui valguskiired l\u00e4bivad aatomid, kandub nende kvantolek kahte m\u00e4llu. Seega on informatsioon salvestatud aatomite uue kvantolekuna.<\/p>\n

“Esimest korda on t\u00f5estatud, et selline m\u00e4lu on v\u00e4ga usalusv\u00e4\u00e4rne. \u00d5igupoolest on see nii hea, et sama efekti on\u00a0v\u00f5imatu saavutada\u00a0tavap\u00e4rase m\u00e4luga, milles valgust kasutatakse, n\u00e4iteks internetisides. See tulemus t\u00e4hendab, et kvantside on reaalsuseks saamisele \u00fche sammu v\u00f5rra l\u00e4hemal,” selgitab professor Eugene Polzik.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Artikkel ajakirjas Nature Physics <\/em>on k\u00e4ttesaadav SIIN<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kopenhaageni \u00dclikooli Niels Bohri Instituudi uurijatel on \u00f5nnestud kahe “p\u00f5imunud” valguskiire abil kvantinformatsiooni salvestada. Kvantm\u00e4lu ehk kvantinfo ladustamine on vajalik kvantsidev\u00f5rgustike loomiseks. \u00a0Uued leiud on avaldatud ajakirja\u00a0Nature Physics 7. novembri numbris. Kvantv\u00f5rgud suudavad andmete turvalisust paremini kaitsta kui praegu kasutusel olevad traditsioonilised sidev\u00f5rgud. Kvantside nurgakiviks on kahe kvants\u00fcsteemi, n\u00e4iteks kahe valguskiire, omavaheline p\u00f5imumine. \u00a0P\u00f5imumine t\u00e4hendab, […]<\/p>\n","protected":false},"author":385,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-10683","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/10683","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/385"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=10683"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/10683\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=10683"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=10683"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=10683"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}