{"id":10829,"date":"2010-11-20T13:41:17","date_gmt":"2010-11-20T10:41:17","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=10829"},"modified":"2010-11-20T14:55:19","modified_gmt":"2010-11-20T11:55:19","slug":"teadlased-valmistasid-maailma-vaikseima-veepudeli","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=10829","title":{"rendered":"Teadlased valmistasid maailma v\u00e4ikseima &#8216;veepudeli&#8217;"},"content":{"rendered":"<p><strong>Teadlased valmistasid mahuti, millesse mahub k\u00f5igest \u00fcks veemolekul. Anumaks on fullereeni puur ning fosfaatosa, mis k\u00e4itub kui kork, mille abil vesi anumas p\u00fcsib.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_10830\" style=\"width: 435px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/11\/fullerenecage.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-10830\" class=\"size-full wp-image-10830\" title=\"fullerenecage\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/11\/fullerenecage.jpg\" alt=\"\" width=\"425\" height=\"264\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/11\/fullerenecage.jpg 425w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/11\/fullerenecage-300x186.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/11\/fullerenecage-250x155.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 425px) 100vw, 425px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-10830\" class=\"wp-caption-text\">Avatud ja suletud fullereenpuur mahutab endasse vaid \u00fche molekuli vett. Pilt: Angewandte Chemie<\/p><\/div>\n<p><strong>Qianyan Zhang<\/strong> ning teised <strong>Pekingi <\/strong>ja <strong>Saksamaa<\/strong> instituutidest avaldasid oma uurimuse pisikesest <a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Fullerene\">fullereen<\/a>ipuurist teadusajakirja <em>Angewandte Chemie<\/em> viimases v\u00e4ljaandes. Kuigi eelnevad uurimused on n\u00e4idanud, et fullereenpuuri saab teiste molekulide \u00fcmbritsemiseks kasutada, m\u00f5tlesid selle uurimuse l\u00e4bi viinud teadlased v\u00e4lja ka viisi kuidas puuri vee sisse ja v\u00e4lja laskmiseks vastavalt avada ja sulgeda, kirjutab <a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2010-11-scientists-world-smallest-bottle.html\">physorg.com<\/a>.<\/p>\n<p>Raskeimaks \u00fclesandeks oli valmistada selliste m\u00f5\u00f5tmetega &#8216;kork&#8217;, et l\u00e4bi mahuks vaid \u00fcks veemolekul, ning modifitseerida s\u00fcsinik-60 aatomit korgile sobivaks. T\u00e4nu oma keemilistele omadustele saab korgina kasutatavat fosfaatpoolt kergesti fullereenipuuri pilu k\u00fcljest eemaldada ning sinna taas kinnitada.<\/p>\n<p>Pisikese konteineri rakendustena n\u00e4hakse v\u00e4ikeste molekulide v\u00f5i radioaktiivsete aatomite transportimist meditsiinis v\u00f5i muudes valdkondades.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2010-11-scientists-world-smallest-bottle.html\">Allikas<\/a><\/p>\n<p>Teadusartikkel &#8220;<a href=\"http:\/\/onlinelibrary.wiley.com\/doi\/10.1002\/anie.201004879\/abstract\">Switchable Open-Cage Fullerene for Water Encapsulation<\/a>&#8220;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Teadlased valmistasid mahuti, millesse mahub k\u00f5igest \u00fcks veemolekul. Anumaks on fullereeni puur ning fosfaatosa, mis k\u00e4itub kui kork, mille abil vesi anumas p\u00fcsib. Qianyan Zhang ning teised Pekingi ja Saksamaa instituutidest avaldasid oma uurimuse pisikesest fullereenipuurist teadusajakirja Angewandte Chemie viimases v\u00e4ljaandes. Kuigi eelnevad uurimused on n\u00e4idanud, et fullereenpuuri saab teiste molekulide \u00fcmbritsemiseks kasutada, m\u00f5tlesid selle [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-10829","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/10829","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=10829"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/10829\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=10829"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=10829"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=10829"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}