{"id":10837,"date":"2010-11-20T14:53:32","date_gmt":"2010-11-20T11:53:32","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=10837"},"modified":"2011-08-08T23:12:50","modified_gmt":"2011-08-08T20:12:50","slug":"cerni-teadlased-puudsid-loksu-antivesiniku-aatomeid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=10837","title":{"rendered":"CERNi teadlased p\u00fc\u00fcdsid l\u00f5ksu antivesiniku aatomeid"},"content":{"rendered":"<p><strong>CERNi teadlased on esimesed, kes p\u00fc\u00fcdsid kinni ning l\u00f5ksustasid antiaine aatomeid piisavalt kauaks, et selle omadusi saaks detailselt uurida. T\u00f6\u00f6tades laboratooriumi ALPHA eksperimendi kallal, \u00f5nnestus teadlastel l\u00f5ksu p\u00fc\u00fcda 38 antivesiniku aatomit umbes 170-ks millisekundiks. J\u00e4rgmiseks sammuks on m\u00f5\u00f5ta \u00e4ra aatomite energiaspekter, mis peaks andma olulisi vihjeid selle kohta, miks on universumis palju rohkem ainet kui antiainet.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_10838\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/11\/antih.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-10838\" class=\"size-medium wp-image-10838\" title=\"antih\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/11\/antih-300x200.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"200\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/11\/antih-300x200.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/11\/antih-250x166.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/11\/antih.jpg 600w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-10838\" class=\"wp-caption-text\">Antivesiniku l\u00f5ksu \u00fclesseadmine. Pilt: Niels Madsen ALPHA\/Swansea<\/p><\/div>\n<p>Antivesinik on vesiniku antiaineline versioon, mis koosneb positronist ehk antielektronist ja antiprootonist. Osakestef\u00fc\u00fcsika Standardmudeli kohaselt on vesiniku energiatasemed antivesinikuga samad. Selle n\u00e4htuse k\u00f5ik k\u00f5rvalekalded v\u00f5ivad f\u00fc\u00fcsikutel aidata leida uusi f\u00fc\u00fcsikalisi n\u00e4htusi ning selgitada, miks on universumis rohkem ainet kui antiainet, kirjutab <a href=\"http:\/\/physicsworld.com\/cws\/article\/news\/44343\">physicsworld.com<\/a>.<\/p>\n<p>Kuigi positronide ja antiprootonite valmistamine on v\u00f5rdlemisi lihtne, on antivesiniku valmistamine palju keerulisem. Antiaine selline kuju eraldati esmakordselt alles 1995. aastal samuti CERNis. Selle kuju s\u00e4ilitamine piisavalt kauaks on aga veelgi raskem \u00fclesanne.<\/p>\n<p>Eksperiment algab, kui valmistatakse positronide ja antiprootonite pilved. Antiprootonid valmistatakse kiirendis, kui k\u00f5rge energiaga prootonid p\u00f5rgatatakse kokku statsionaarse sihtm\u00e4rgiga. Seej\u00e4rel aeglustatakse antiprootonid maha ning jahutatakse need j\u00e4rjestikustes astmetes, millede hulka kuuluvad kogumisr\u00f5ngas ning elektromagnetilised l\u00f5ksud. Positronid saadakse radioaktiivsest allikast, misj\u00e4rel need kokku kogutakse ja spetsiaalses l\u00f5ksus kokku kogutakse.<\/p>\n<p>Pilved sisestatakse \u00fclijuhtivasse magnetl\u00f5ksu, kus nad umbes \u00fche sekundi jooksul segunevad kokku antivesiniku moodustavad. Laetud positronid ja antiprootonid lastakse seej\u00e4rel l\u00f5ksust vabaks, j\u00e4ttes nii alles neutraalse antivesiniku. Kuigi enamik antivesinikku liigub l\u00f5ksustamiseks liiga kiiresti, hoiab magnetv\u00e4lja gradient v\u00e4ikese kineetilise energiaga aatomeid siiski kinni.<\/p>\n<p>ALPHA teadlased tegid aatomite olemasolu kindlaks p\u00e4rast l\u00f5ksu v\u00e4ljal\u00fclitamist, muutes antivesiniku vabaks, mist\u00f5ttu see sai \u00fcmbritseva ainega koos annihileeruda. Selle protsessi tulemusena tekkis palju laetud osakesi, nende hulgas ka piioneid, milled suur hulk l\u00f5ksu \u00fcmbritsevaid detektoreid kinni p\u00fc\u00fcdsid. Kokku on teadlaster\u00fchmal \u00f5nnestunud n\u00e4ha 38-t annihilatsiooniprotsessi.<\/p>\n<p>,,Mingil teadmate p\u00f5hjusel otsustas loodus antiaine t\u00fchistada. Seet\u00f5ttu on v\u00e4ga rahuldust pakkuv ning ka meeli\u00fclendav n\u00e4ha ALPHA seadet ning teada, et see sisaldab endas stabiilselid, neutraalseid antiaine aatomeid,&#8221; s\u00f5nas ALPHA esindaja Jeffrey Hangst Taani Aarhusi \u00dclikoolist. ,,See inspireerib meid k\u00f5iki rohkem t\u00f6\u00f6tama, et n\u00e4eksime, kas antiaine sisaldab endas m\u00f5nda saladust.&#8221;<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/physicsworld.com\/cws\/article\/news\/44343\">Allikas<\/a><\/p>\n<p>Teadusartikkel &#8220;<a href=\"http:\/\/www.nature.com\/nature\/journal\/vaop\/ncurrent\/full\/nature09610.html\">Trapped antihydrogen<\/a>&#8220;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>CERNi teadlased on esimesed, kes p\u00fc\u00fcdsid kinni ning l\u00f5ksustasid antiaine aatomeid piisavalt kauaks, et selle omadusi saaks detailselt uurida. T\u00f6\u00f6tades laboratooriumi ALPHA eksperimendi kallal, \u00f5nnestus teadlastel l\u00f5ksu p\u00fc\u00fcda 38 antivesiniku aatomit umbes 170-ks millisekundiks. J\u00e4rgmiseks sammuks on m\u00f5\u00f5ta \u00e4ra aatomite energiaspekter, mis peaks andma olulisi vihjeid selle kohta, miks on universumis palju rohkem ainet kui [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-10837","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry","8":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/10837","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=10837"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/10837\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=10837"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=10837"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=10837"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}