{"id":11,"date":"2008-05-24T01:40:30","date_gmt":"2008-05-23T22:40:30","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=11"},"modified":"2014-12-26T01:45:15","modified_gmt":"2014-12-25T22:45:15","slug":"teadusembargod","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=11","title":{"rendered":"Teadusembargod"},"content":{"rendered":"

T\u00f5lgitud portaalist physicsworld.com<\/em><\/p>\n

Kaks maailma suurimat teadusajakirja hoiavad oma uudiseid kontrolli all v\u00e4ljastades embargo all teaduslikest t\u00f6\u00f6dest pisikesi eelvaateid ning piirates samas teadlaste v\u00f5imalusi ajakirjanikega suhelda. Jon Cartwright uurib, kas selline s\u00fcsteem tuleb teadusalasele suhtlemisele kasuks v\u00f5i hoopis p\u00e4rsib seda.
\n<\/strong>2000. aasta 19. juuni hilisel p\u00e4rastl\u00f5unal avaldas USA uudistelehek\u00fclg NASA Watchandmekillukesi NASA poolt Valgesse majja saadetud salastatud dokumentidest, mis k\u00e4sitlesid potentsiaalselt p\u00f6\u00f6rdelist avastust planetoloogia vallas. 24 tunni jooksul levis uudis sealt edasi v\u00e4iksematele veebilehtedele ning juba kahe p\u00e4eva m\u00f6\u00f6dudes kajastasid maailma suurimad meediav\u00e4ljaanded nagu BBC ja USA Today seda oma kodulehtedel. Kuigi artiklites detailidesse ei laskutud, oli asja tuum siiski k\u00f5igile selge: Marsi automaatjaama Mars Global Surveyor (MGS) pildid viitasid sellele, et punase planeedi pinnalt on leitud karedat vett.
\n<\/strong>Probleem seisnes aga selles, et artiklid ilmusid umbes n\u00e4dal aega enne kui oleks pidanud. Ajakiri Science, kus antud uurimus pidi ilmuma, ning NASA, kes oli uurimistulemuste avalikustamiseks pressikonverentsi korraldanud, leidsid, et NASA Watch oli antud juhtumi puhul rikkunud nn teadusembargot \u2013 s\u00fcsteemi, mille eesm\u00e4rgiks on omada kontrolli selle \u00fcle, millal ja millises teadust\u00f6\u00f6 faasis meedia uusi teadusuuringuid kajastab.
\nRikutud embargo t\u00f5ttu otsustas NASA pressikonverentsi varasemale kuup\u00e4evale t\u00f5sta ning Science avaldas uurimuse kiirkorras oma v\u00f5rguv\u00e4ljaandes, et t\u00e4psustada liiga vara ilmunud artiklites avaldatud andmeid. Kas pole siis avalikkusel ja teistel teadlastel \u00f5igus sellistest avastustest v\u00f5imalikult kiiresti teada saada? V\u00f5i \u00f5igustab teadusembargo kehtestamine end t\u00f5siasjaga, et see annab k\u00f5ikidele ajakirjanikele avastusest t\u00e4pse \u00fclevaate andmiseks v\u00f5rdsed v\u00f5imalused?<\/p>\n

Igivana s\u00fcsteem
\n<\/strong>Teadusembargode ajalugu ulatub tagasi 1920ndatesse aastatesse, aega mil t\u00f5sine teadusajakirjandus alguse sai. Sel ajal hakkasid uudisteagentuuride teadustoimetajad n\u00f5udma endale uurimuste eelkoopiaid, et nad saaks end keeruliste m\u00f5istetega kurssi viia ning seel\u00e4bi t\u00e4psemaid ja paremaid artikleid produtseerida. Kirjastajad andsid nende n\u00f5udmistele j\u00e4rele ning juba 1950ndateks jagas enamik suuremaid ajakirju oma toimetajatele eelkoopiaid tingimusel, et viimased ei tr\u00fcki oma artikleid enne kui uurimust\u00f6\u00f6d on avaldatud.
\nHetkel on kaks suurimat embargos\u00fcsteemi kasutavat ajakirja Nature, mida annab \u00dchendkuningriigis v\u00e4lja Macmillan Publishers ning Ameerika Teaduse Edendamise \u00dchingu (American Association for the Advancement of Science, AAAS) poolt v\u00e4lja antav Science. M\u00f5lemad ajakirjad saadavad ajakirjanikele uute teadust\u00f6\u00f6de eelkoopiad ning kokkuv\u00f5tlikud pressiteated veidi rohkem kui n\u00e4dal enne t\u00f6\u00f6de tegelikku avaldamist. N\u00e4iteks Science meilib iga n\u00e4dal umbes 5400 ajakirjanikule. Lisaks sellele pommitavad sellised agentuurid nagu EurekAlert! (samuti AAAS poolt juhitud) ja tema Euroopa konkurent AlphaGalileo ajakirjanikke iga p\u00e4ev teiste ajakirjade ja teadusasutuste embargo alla kuuluvate pressiteadetega.
\nAjakirjanikel pole juriidilist kohustust embargodest kinni pidada ning seet\u00f5ttu kutsutakse s\u00fcsteemi tihtipeale \u201eh\u00e4rrasmeeste kokkuleppeks\u201c. Selline s\u00fcsteem vabastab ajakirjanikud liiga l\u00fchikeste t\u00e4htaegade koormast kindlustades samas kirjastajatele, et nende ajakirja nime all ilmuvad artiklid on kvaliteetsed ja usaldusv\u00e4\u00e4rsed. Ajakirja Nature pressiosakonna juhataja Ruth Francis arvab, et embargo s\u00fcsteem aitab meedial keeruliste uurimisteemadega toime tulla andes ajakirjanikele aega informatsiooni kogumiseks ja teadlastega r\u00e4\u00e4kimiseks. Nii saavad nad olla kindlad, et nende poolt kirjutatu ka t\u00f5ele vastab.
\nOn aga neidki, kes seda arvamust ei jaga. M\u00f5nede meelest j\u00e4tavad embargodest tulenevad meelevaldsed avaldamist\u00e4htajad avalikkusele mulje nagu oleks teadus vaid oluliste l\u00e4bimurrete jada. Teised pole n\u00f5us sellega nagu lubaks embargod ajakirjadel teemasid p\u00f5hjalikumalt k\u00e4sitleda, sest nad annavad aeglasematele ajakirjanikele aega v\u00f5imekamatele j\u00e4rgi j\u00f5uda. Ajalehe New York Times teadustoimetaja Dennis Overbye v\u00e4idab, et enamasti ta vihkab embargosid. \u201eMa usun t\u00f5esti, et nad aitavad ajakirjadel oma eesm\u00e4rki t\u00e4ita. Ma oleks lihtsalt \u00f5nnelik kui nad \u00e4ra kaotataks,\u201c \u00fctleb ta.<\/p>\n

Lahkhelid meediamaastikul
\n<\/strong>Kui embargod on vaid \u201eh\u00e4rrasmeeste kokkulepped\u201c, siis kus on need ajakirjanikud, kes neist kinni ei pea? \u00dcks sellistest ajakirjanikest, kes ei soovi pressi ori olla, on vabakutseline teadusajakirjanik ja endine BBC News Online teadustoimetaja David Whitehouse. Kui Whitehouse veel BBCs t\u00f6\u00f6tas, oli just tema \u00fcks neist, kes rikkus teadusembargot ning avaldas uudisloo Marsi veevarudest. \u201eNjaa, sellest tuli jah v\u00e4ike pahandus,\u201c meenutab ta.
\nNagu teistel ajakirjanikel, kes Marsil tehtud avastustest varakult haisu ninna said, polnud Whitehousegi artikkel p\u00e4ris vigadeta. N\u00e4iteks kirjutas ta, et tehtud piltidel oli n\u00e4ha \u201emidagi, mis paistab olevad Marsi pinnasest immitsev riimvesi\u201c, kuigi tegelikkuses hakkas piltidelt silma vaid j\u00e4lgi, mis viitasid allikate olemasolule ning v\u00f5isid olla kuni 2 miljonit aastat vanad. Tegelikult ei ole t\u00e4nini kindlalt teada, kas Marsi pinnal on vett v\u00f5i mitte. Seda apsakat v\u00f5ib v\u00f5tta kui t\u00f5estust embargode vajalikkusest, kuid pigem toob see v\u00e4lja \u00fche paljude embargos\u00fcsteemide olulise lisatingimuse, mida tuntakse Ingelfingeri reegli nime all.
\n1969. aastal tollase New England Journal of Medicine toimetaja Franz Ingelfingeri poolt kirja pandud reegel \u00fctleb, et teadlased, kelle uurimused alles avaldamist ootavad, ei tohi oma t\u00f6\u00f6st ajakirjanikega r\u00e4\u00e4kida. Selle taga oli algselt soov, et teadlased tutvuks oma kolleegide t\u00f6\u00f6ga ajakirja ja mitte sellele eellnenud uudisartiklite kaudu. Nature ja Science kasutavad m\u00f5lemad Ingelfingeri reegli modifitseeritud variante ning lubavad teadlastel ajakirjanikega avameelselt suhelda alles p\u00e4rast p\u00f5hjaliku pressiavalduse v\u00e4lja andmist. See aga t\u00e4hendab, et kuigi Whitehouse ja teised said oma info Marsil tehtud avastuste kohta pressiesindajate abita ning see ei kuulunud seega p\u00f5him\u00f5tteliselt teadusembargo alla, ei saanud nad projektis osalenud teadlastega suhelda ning fakte kontrollida.
\nWhitehouse tunnistab aga, et kaalus vahel embargo rikkumist isegi siis kui oli ajakirjalt Nature v\u00f5i Science eelkoopia ja pressiteate juba saanud. \u201eTavaliselt ju s\u00f5lmituid kokkuleppeid ei murta,\u201c seletab ta, \u201eaga kui lugu oli t\u00f5esti erakordselt hea, siis seda ikkagi tehti. Ja hiljem \u00fcritati oma otsust p\u00f5hjendada \u00f6eldes, et BBC on t\u00e4htsam kui Nature ja kui embargo alla kuuluvate pressiteadete saatmine BBCle ka l\u00f5petataks, siis teeks see ajakirjale igal juhul rohkem kahju kui meile.\u201c
\nKuigi avalikkuse t\u00e4helepanu \u00e4ratavad juhtumid on haruldased, pole embargode rikkumine mingi uus n\u00e4htus. 1989. aastal kutsus Utah \u00fclikool USA ajakirjanikud pressikonverentsile, et tutvustada neile uut t\u00fc\u00fcpi energia tootmise v\u00f5imalust: tuumas\u00fcnteesi toatemperatuuril ehk k\u00fclma tuumas\u00fcnteesi (cold fusion). Martin Fleischmann, \u00fcks teadlastest, avaldas aga uurimist puudutavad \u00fcksikasjad kogemata \u00fchele Financial Times\u2019i ajakirjanikule, mis viis l\u00f5puks selleni,et Suurbritannias avaldati vastav artikkel p\u00e4ev enne kavandatud pressikonverentsi. Juba 1961. aastal aga jooksid ajalehed tormi astrof\u00fc\u00fcsik Martin Ryle\u2019i uute uurimistulemuste peale, mis olid vastuolus Fred Hoyle\u2019i statsionaarse universumi teooriaga, mille kohaselt peaks universumi paisumise t\u00f5ttu uut ainet kogu aeg juurde tekkima. Kuna Hoyle\u2019i teooria oli juba nii kui nii kristlaste hulgas \u00e4\u00e4rmiselt ebapopulaarne, ilmus sellest ajalehes Evening News artikkel pealkirjaga \u201ePiibel ei valetanud\u201c.
\nWhitehousei meelest on embargode puhul k\u00f5ige \u00e4rritavam see, et nad sunnivad k\u00f5iki teadusuudiseid t\u00e4pselt samal ajal kajastama. Selline l\u00e4henemine toob kasu aga vaid ajakirjadele endile. \u201eNad teavad, et nende nime mainitakse kindlal p\u00e4eval, kindlates ajalehtedes ja kindlates meediakanalites,\u201c \u00fctleb ta, \u201ening see on loomulikult hea reklaam…Aga ma ei n\u00e4e \u00fchtegi p\u00f5hjust, miks erafirmad peaksid maksumaksja taskust rahastatavat uurimist\u00f6\u00f6d isikliku tulu saamiseks \u00e4ra kasutama.\u201c<\/p>\n

Vigased artiklid
\n<\/strong>Pressiesindajad sellega loomulikult ei n\u00f5ustu. Ajakirja Science juures t\u00f6\u00f6tav Ginger Pinholster r\u00f5hutab, et Ameerika Teaduse Edendamise \u00dching on siiski mittetulundus\u00fching. Ta usub ka, et kui \u00fcks meediakanal embargot rikub, peavad teised kiirustama, et talle j\u00e4rele j\u00f5uda ning see p\u00f5hjustabki vahel vigaste artiklite avaldamist. \u201eUurimistulemuste moonutamine v\u00f5ib panna avalikkust teaduslikke avastusi v\u00e4hem usaldama ning see v\u00f5ib v\u00e4hendada teaduse rahastamist, mis takistab siis omakorda \u00fchiskonnale kasutoovat teaduse arengut,\u201c \u00fctleb Pinholster.
\nEnamik teadlasi, kellega ajakiri Physics World \u00fchendust v\u00f5ttis, polnud samuti Whitehousei argumentidega p\u00e4riselt n\u00f5us. \u201eEmbargod ei takista teadlaste vahelist suhtlemist,\u201c v\u00e4idab Manchesteri \u00fclikooli kondensainef\u00fc\u00fcsik Andre Geim, \u201enad ei lase lihtsalt teadlastel oma t\u00f6\u00f6d enne avaldamist \u00fcles haipida.\u201c
\nGeimil on igati \u00f5igus kui ta \u00fctleb, et \u00fcldiselt ei takista embargo s\u00fcsteemid teadlasi mingil viisi: ajakirjades Nature ja Science kasutusel olev Ingelfingeri reegel lubab teadlastel omavahel suhelda, esineda konverentsidel ning panna oma t\u00f6\u00f6de eelkoopiaid \u00fcles serveritesse nagu arXiv (seda viimast teavad k\u00fcll vaid v\u00e4hesed). K\u00fcsimus on aga selles, kas ka avalikkusel ning teiste alade teadlastel peaks olema \u00f5igus selles suhtlusringis osaleda. USA ajakirjanik Vincent Kiernan v\u00e4idab oma 2006. aastal ilmunud raamatus \u201eEmbargoed Science\u201c (\u201eTeadus embargo all\u201c), et avalikkuse k\u00f5rvalej\u00e4tmine teadlaste dialoogist tekitab olukorra, kus inimesed v\u00f5ivad teadust\u00f6\u00f6 \u201eolemust\u201c valesti m\u00f5ista ning see j\u00e4tab nad pseudoteaduste meelevalda. Ta kirjutab, et kuna embargo tekitab l\u00f5pmatu voo artikleid \u201euusimate\u201c teaduslike avastuste kohta, siis juhib see ajakirjanikud teadust\u00f6\u00f6 vastuolulise ja probleemiderohke protsessi kajastamise juurest eemale.
\nKa Whitehouse on samal arvamusel. \u201eAjakirjaniku t\u00f6\u00f6 on kirjutada sellest, mis tegelikult toimub, mitte k\u00f5ike kogu aeg tagant kiita,\u201c \u00fctleb ta. Whitehouse lisab, et tema pole siiani veel mitte \u00fchestki kirjastajate poolt v\u00e4lja toodud embargokasutamise eelisest kasu saanud. \u201e\u00dcks p\u00f5hjustest, miks embargo kehtestati oli soov anda k\u00f5ikidele ajakirjanikele v\u00f5rdsed v\u00f5imalused. No milline ajakirjanik seda tahaks? See on t\u00e4iesti naeruv\u00e4\u00e4rne. Ajakirjanikud on juba loomult v\u00f5itlushimulised ja tahavad alati, et nende artikkel just esimesena avaldataks.\u201c<\/p>\n

Ei mingeid eeliseid
\n<\/strong>Pole kahtlustki, et v\u00f5rdsete v\u00f5imaluste poliitika aeglustab kiirete ajakirjanike t\u00f6\u00f6d sundides neid kannatlikult embargoaja l\u00f5ppemist ootama. M\u00f5ned ajakirjanikud on n\u00f5us end aga r\u00f5\u00f5muga pisut selle nimel ohverdama, et teadus adekvaatselt kajastatud saaks.
\n\u201ePaljudes arengumaades makstakse ajakirjanikele selle j\u00e4rgi, mitu s\u00f5na nad ajalehele kirjutavad,\u201c seletab David Dickson, kes toimetab arengumaades teadusalast suhtlemist edendavat netilehte SciDev.Net, \u201eja kui lood, mis toimetaja oma lehes k\u00f5ige rohkem n\u00e4ha tahab, puudutavad poliitikat, sporti v\u00f5i kuritegevust, siis nende lugude kirjutajad saavad ka rohkem palka…teadusajakirjanikud on siin ebaausalt ebasoodsasse olukorda pandud…ja seda veel lisaks muudele raskustele, mis arengumaade teadusajakirjanikel nii kui nii \u00fcletada tuleb.\u201c
\nDickson l\u00e4heb isegi niikaugele, et julgustab pressiesindajaiks p\u00fcrgijaid embargos\u00fcsteeme kehtestama. \u201eKui sa tahad olla paaniliselt kogu aeg esimene, kes oma artikli avaldab, siis ei saa uurimust\u00f6\u00f6 su loo taga kunagi kuigi p\u00f5hjalik olla,\u201c \u00fctleb ta. Dicksonit ei k\u00f5iguta ka argument, et Ingelfingeri reegel ei luba teadust\u00f6\u00f6st enne avaldamist midagi kirjutada. \u201eMillal sa siis veel teadust\u00f6\u00f6st kirjutad?\u201c k\u00fcsib ta, \u201epooleliolev teadust\u00f6\u00f6 on ju tegelikult ikkagi \u00fcsna igav. Miks siis mitte oodata kuni on midagi, millest kirjutada? See on ju palju huvitavam.\u201c
\nT\u00f5si on see, et isegi kui laiatarbemeedia saaks erinevate alade teaduslikke uuringuid ja uurimist\u00f6\u00f6 k\u00e4iku vabamalt kajastada, poleks neil selleks ilmselt piisavalt kvalifitseeritud t\u00f6\u00f6tajaid. N\u00e4iteks Suurbritannia p\u00e4evalehel Guardian on k\u00f5ikide teadusharude katmiseks 9 ajakirjanikku. New York Times\u2019il on neid 17. BBC News\u2019il on erinevate tele- ja raadioprogrammide peale kokku 6. Sellised tagasihoidlikud n\u00e4itajad v\u00f5ivad peegeldada tendentsi kogu kaasaegses ajakirjanduses. Suurbritannia uuriva ajakirjaniku Nick Daviese v\u00e4rske raamatu Flat Earth News (\u201eLameda Maa uudised\u201c) kohaselt on keskmiselt vaid 20% \u00dchendkuninriigi kvaliteetajalehtedes ilmuvatest lugudest kirjutatud ilma pressiteateid v\u00f5i muud taolist k\u00f5rvalist abi kasutamata.
\nV\u00f5imalik, et kui embargod kaotataks, peaksid rahulikumad meediavaldkonnad v\u00f5idujooksust k\u00f5rvale astuma ning p\u00f6\u00f6rama oma t\u00e4helepanu alternatiivsematele ajakirjadele nagu Physical Review Letters, mida annab v\u00e4lja Ameerika F\u00fc\u00fcsika\u00fching (American Physical Society) ning kus pole midagi embargo s\u00fcsteemi sarnast olnud juba 30 aasta. Sama h\u00e4sti v\u00f5ivad nad aga teadusajakirjandusest \u00fcldse loobuda. Kuid vaatamata sellele, kas embargod tulevad teadusalasele suhtlemisele kasuks v\u00f5i hoopis p\u00e4rsivad seda, pole ajakirjadel Science ja Nature v\u00e4himatki kavatsust neist loobuda, nii et paistab, et embargod on siin, et j\u00e4\u00e4da. Dicksoni s\u00f5nul on neil mitmeid funktsioone. \u201eNad ei ole kivisse raiutud. Reegleid teavad k\u00f5ik. Just nii ajakirjandus t\u00f6\u00f6tabki,\u201c \u00fctleb ta.<\/p>\n

\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

T\u00f5lgitud portaalist physicsworld.com Kaks maailma suurimat teadusajakirja hoiavad oma uudiseid kontrolli all v\u00e4ljastades embargo all teaduslikest t\u00f6\u00f6dest pisikesi eelvaateid ning piirates samas teadlaste v\u00f5imalusi ajakirjanikega suhelda. Jon Cartwright uurib, kas selline s\u00fcsteem tuleb teadusalasele suhtlemisele kasuks v\u00f5i hoopis p\u00e4rsib seda. 2000. aasta 19. juuni hilisel p\u00e4rastl\u00f5unal avaldas USA uudistelehek\u00fclg NASA Watchandmekillukesi NASA poolt Valgesse majja […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[32],"tags":[],"class_list":{"0":"post-11","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-arvamus","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/11","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=11"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/11\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=11"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=11"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=11"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}