![\"\"](\"http:\/\/www.fyysika.ee\/tudengisatelliit\/wp-content\/uploads\/2009\/06\/dsc_28251.jpg\" "\\"Tart")
<\/a><\/p>\nK\u00f5ige olulisemaks saavutuseks on muidugi Tartu \u00dclikooli magistri\u00f5ppe cum laude<\/em> l\u00f5petamine, mis ei tulnud kergelt. Kaheaastase magistri\u00f5ppe keskmise hindega 5,00 l\u00e4bimine pole k\u00fcll v\u00f5rreldav terve viieaastase inseneri\u00f5ppe puhtalt l\u00e4bimisega, kuid korralikku pingutust n\u00f5udis seegi. Iga A peale l\u00e4bitud aine kujutas endas pikki t\u00f6\u00f6tunde t\u00e4ieliku p\u00fchendumisega. \u00dchte konkreetset k\u00f5ige raskemat ainet ei oskagi v\u00e4lja tuua, meenuvad prof. Saari “Kvantarvuti” Mathcadi t\u00f6\u00f6lehed, “C++ programmeerimine” halastamatu aga v\u00e4ga ausa Dan Bogdanovi k\u00e4e all, vana kooli programmeerija Ain Isotamme loetud “Automaadid, keeled ja translaatorid”.<\/p>\n Suurim v\u00e4ljakutse polnud siiski \u00fckski \u00f5ppeaine vaid magistrit\u00f6\u00f6 ise. \u00d5ppisin sisuliselt korralikult viidatud ja vormistatud teadust\u00f6\u00f6d tegema. Vaatamata m\u00f5ningatele eriarvamustele ja rasketele suhetele mai l\u00f5pus oli professor K\u00f6ppeniga koos t\u00f6\u00f6tamine v\u00e4ga tulemuslik. Tema p\u00fchendumus oli meeletu, meenutades mulle hullu aja masinat ehitavat professorit filmist “Tagasi tulevikku”. Sain alati kohe p\u00e4rast t\u00f6\u00f6 esitamist asjakohast tagasisidet, kuigi kriitika vastuv\u00f5tmine oli alguses \u00fcsna raske. T\u00f6\u00f6, mille professorilt tagasi sain, meenutas mulle kindlust, millest oli maav\u00e4rin \u00fcle k\u00e4inud. Ainult tugevamad seinad (korralikult argumenteeritud v\u00e4ited) olid p\u00fcsima j\u00e4\u00e4nud. Iga tagasiside saamise j\u00e4rel tuli leida endas j\u00f5udu ja loss j\u00e4lle \u00fcles ehitada tugevamana kui enne maav\u00e4rinat. L\u00f5pptulemus on ka selline, millega olen v\u00e4ga rahul. Keegi ei saa naljalt \u00f6elda, et oot – mis te siin teinud olete.<\/p>\n Magistrit\u00f6\u00f6 teemast olen praeguseks \u00fcsna k\u00fcllastunud, tahaks vahelduseks midagi muud teha. M\u00f5\u00f5tsime kuupsatelliitide signaalide tugevusi ja v\u00f5rdlesime saadud tulemusi teoreetiliste arvutustega, p\u00fc\u00fcdes leida m\u00e4rgatud efektidele loogilisi p\u00f5hjendusi. Kasu Estcube’le? Teame n\u00fc\u00fcd t\u00e4psemalt millist saatev\u00f5imsust side pidamiseks vaja l\u00e4heb ning tunneme tugijaama tehnikat p\u00e4ris p\u00f5hjalikult ning oskame v\u00f5imalikke probleeme paremini ette n\u00e4ha ja vajadusel lahendada. T\u00f6\u00f6 ise asub allalaadimiseks siin.<\/a><\/p>\n Teiseks suuremaks t\u00f6\u00f6ks aprillis \/ mais oli loomulikult Rahvusvahelise Kosmose\u00fclikooli meeskonnaprojekt, millest kirjutasin p\u00f5gusalt juba eelmises postituses aprilli alguses. V\u00e4ga vajalik rahvusvahelises meeskonnas t\u00f6\u00f6tamise kogemus, sain l\u00f5puks ka veidi juhtimist proovida, kui mind \u00fche peat\u00fcki eest vastutavaks \u00fclendati. Seekord tuli juhtimine mul juba palju paremini v\u00e4lja kui novembris, keskendusin koordineerimisele, \u00fclesannete jaotamisele ja inimestega suhtlemisele ega p\u00fc\u00fcdnud k\u00f5ike ise \u00e4ra teha nagu eelmisel korral.<\/p>\n Nagu l\u00f5petamise pildilt n\u00e4ha v\u00f5ib j\u00f5udsin ka n\u00e4dalaks koju. Kodus k\u00e4imine oli k\u00fcll tore ja sisukas, kuid oli tunne, et planeerisin enda aja natuke liiga kinni ega saanud korralikult hinge t\u00f5mmata. J\u00e4rgmine kord olen targem.<\/p>\n Praegu olen praktikal Stuttgarti \u00dclikooli satelliidi ehitajate juures, et Estcube jaoks tarvilikke kogemusi hankida. \u00dchtlasi on see Rahvusvahelise Kosmose\u00fclikooli \u00f5pingute viimane vaatus. Kosmose\u00fclikooli l\u00f5put\u00f6\u00f6 kaitsmine toimub juba augusti viimasel n\u00e4dalal ning siis saangi viimaks koju tagasi tulla, targemana kui varem:-)<\/p>\n