{"id":11079,"date":"2010-11-27T16:04:36","date_gmt":"2010-11-27T13:04:36","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=11079"},"modified":"2011-08-08T23:10:52","modified_gmt":"2011-08-08T20:10:52","slug":"andromeeda-vois-tekkida-kahe-galaktika-kokkuporkel","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=11079","title":{"rendered":"Andromeeda v\u00f5is tekkida kahe galaktika kokkup\u00f5rkel"},"content":{"rendered":"

Uusimate arvutisimulatsioonide kohaselt tekkisid meie galaktilised naabrid Magalh\u00e3esi\u00a0Pilved ning Andromeeda kahe galaktika massiivsel kokkup\u00f5rkel miljardeid aastaid tagasi.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Pilt: GEPI, Observatoire de Paris\/NAOC<\/p><\/div>\n

Linnutee asub alas, mida astronoomid nimetavad Kohalikuks Galaktikar\u00fchmaks. See koosneb umbes neljak\u00fcmnest galaktikast, neist suurimateks ongi Andromeeda ja Linnutee galaktikad. M\u00f5lemad on hiiglaslikud spiraalgalaktikad.\u00a0Siiani arvati, et Andromeeda Galaktika(Messier 31), mis asub Maast ligi 2,5 miljoni valgusaasta kaugusel, tekkis kahe v\u00f5i enama v\u00e4ikse galaktika liitumisel, kuid seda ideed pole siiani l\u00e4hemalt uuritud ega proovile pandud. Seega otsustasid Prantsusmaa ja Hiina teadlased galaktika teket modelleerida, kirjutab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

Simulatsioonid viidi l\u00e4bi suure v\u00f5imsusega arvutitel ning nendes kasutati umbes kaheksat miljonit osakest, mis t\u00e4itsid gaasi, tumeaine ja t\u00e4htede rolli. Teadlased modelleerisid elementide vahelisi graviatsioonilisi ning voolava aine vastastikm\u00f5jusid, simuleerides Andromeeda tekke kahe galaktika liitumisel: \u00fcks veidi suurem kui Linnutee ning teine umbes kolmandik sellest.<\/p>\n

Astronoomidel, nende hulgas Dr. Francois Hammeril Pariisi Observatooriumist, \u00f5nnestus reprodutseerida enamik Andromeeda omadusi, n\u00e4iteks t\u00e4htede suur kontsentratsiooni selle keskkohas, suurt \u00f5hukest ketast, massiivset tolmu ja gaasir\u00f5ngast ning suurt hulka vanu t\u00e4hti. Arvutisimulatsiooni kohaselt hakkasid galaktikad suurde kokkup\u00f5rkesse liikuma ligi 8,75 miljardit aastat tagasi, liitumine ise toimus ligi 3,5 miljardit aastat tagasi.<\/p>\n

Kokkup\u00f5rge ise pidi olema \u00e4\u00e4rmiselt raevukas, sest ilma hiigelsuure p\u00f6\u00f6rdeimpulsita poleks Andromeeda Galaktika tekkida saanud.<\/p>\n

Arvutisimulatsioonid ennustasid ka kokkup\u00f5rke, mis v\u00f5is viia massiivsete jugade(nn. loodesabade<\/a>) tekkeni.<\/p>\n

Teadlaste arvates v\u00f5is \u00fcks neist sabadest moodustada Suured ja V\u00e4iksed Magalh\u00e3esi\u00a0Pilved, mis on v\u00e4iksed, ebaregulaarsed satelliitgalaktikad, mis m\u00f6\u00f6duvad v\u00f5i tiirlevad \u00fcmber Linnutee ligi 180 000 valgusaasta kaugusel. Kui nad t\u00f5epoolest p\u00f5rkest p\u00e4rinevad, heideti nad Linnutee poole teele ligi 1 000 000 km\/h algkiirusega.<\/p>\n

Hammer ja teised kasutasid Magalh\u00e3esi\u00a0Pilvede teadaolevaid ise\u00e4ralikke kiirusi, et teha kindlaks nende asukoht miljardeid aastaid tagasi. Nii leiti mitmeid lahendeid, millede algus oli Andromeeda Galaktikas.<\/p>\n

Uurimust\u00f6\u00f6 tulemused toetavad h\u00fcpoteesi, mille kohaselt p\u00e4rineb enamik spiraalgalaktikaid galaktikatevahelistest kokkup\u00f5rgetest. Samuti kinnitab t\u00f6\u00f6 h\u00fcpoteesi, mis \u00fctleb, et k\u00e4\u00e4busgalaktikad tekivad tihti galaktikate liitumisel tekkinud loodesabadest.<\/p>\n

Allikas<\/a>(videoga)<\/p>\n

Teadusartikkel “DOES M31 RESULT FROM AN ANCIENT MAJOR MERGER?<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Uusimate arvutisimulatsioonide kohaselt tekkisid meie galaktilised naabrid Magalh\u00e3esi\u00a0Pilved ning Andromeeda kahe galaktika massiivsel kokkup\u00f5rkel miljardeid aastaid tagasi. Linnutee asub alas, mida astronoomid nimetavad Kohalikuks Galaktikar\u00fchmaks. See koosneb umbes neljak\u00fcmnest galaktikast, neist suurimateks ongi Andromeeda ja Linnutee galaktikad. M\u00f5lemad on hiiglaslikud spiraalgalaktikad.\u00a0Siiani arvati, et Andromeeda Galaktika(Messier 31), mis asub Maast ligi 2,5 miljoni valgusaasta kaugusel, tekkis […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-11079","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry","8":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/11079","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=11079"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/11079\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=11079"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=11079"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=11079"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}