{"id":11085,"date":"2010-11-27T16:29:08","date_gmt":"2010-11-27T13:29:08","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=11085"},"modified":"2010-11-27T16:29:08","modified_gmt":"2010-11-27T13:29:08","slug":"fuusikud-leiutasid-uue-valgusallika-bose-einsteini-kondensaadi-superfootonid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=11085","title":{"rendered":"F\u00fc\u00fcsikud leiutasid uue valgusallika: Bose-Einsteini kondensaadi superfootonid"},"content":{"rendered":"

Bonni \u00dclikooli f\u00fc\u00fcsikud t\u00f6\u00f6tasid v\u00e4lja t\u00e4iesti uue valgusallika, footonitest koosneva Bose-Einsteini kondensaadi. Seniajani arvati, et selline asi on v\u00f5imatu. Antud meetod v\u00f5iks sobida uute, r\u00f6ntgenkiirguse lainepikkustel t\u00f6\u00f6tavate laserisarnaste valgusallikate v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisel. Muude rakenduste hulgas saaks antud valgusallika abil ehitada v\u00f5imsamaid arvutikiipe.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Superfootoni loojad. Vasakult: Julian Schmitt, Jan Kl\u00e4rs, Dr. Frank Vewinger ja professor Martin Weitz. Pilt: Volker Lannert\/ University of Bonn<\/p><\/div>\n

Jahutades rubiidiumi aatomeid ning kontsentreerides nad v\u00e4ikesesse ruumi, ei saa neid j\u00e4rsku enam \u00fcksteisest eristada. Nad k\u00e4ituvad kui \u00fcksik suur superosake. Sellist olekut nimetatakse Bose-Einsteini kondensaadiks.<\/p>\n

Selline olek peaks t\u00f6\u00f6tama ka valgusosakeste ehk footonite puhul. Kahjuks seisab see idee vastamisi fundamentaalse probleemiga: footonid haihtuvad jahutamisel. Alles paar kuud tagasi arvati veel, et valgust jahutada ja v\u00e4ikesesse ruumi kokku suruda samal ajal ei saa. Bonni f\u00fc\u00fcsikud Jan Kl\u00e4rs<\/strong>, Julian Schmitt<\/strong>, Dr. Frank Vewinger<\/strong> ning Dr. Martin Weitz<\/strong> said sellega aga hakkama, vahendab\u00a0sciencedaily.com<\/a>.<\/p>\n

F\u00fc\u00fcsikud kalibreerivad v\u00e4rvitemperatuure teoreetilisele mudelile, niinimetatud mustale kehale p\u00f5hinedes. Kui musta keha jahutada, ei kiirga see mingil hetkel enam n\u00e4htava valguse lainepikkusi vaid inimsilmale n\u00e4htamatut infrapunakiirgust. Samal ajal v\u00e4heneb ka selle kiirgusintensiivsus. Temperatuuri langedes v\u00e4heneb footonite arv. Seet\u00f5ttu ongi keeruline saada Bose-Einsteini kondensaadi jaoks vajaminevat piisavat hulka footoneid.<\/p>\n

Siiski said Bonni teadlased sellega hakkama, kasutades kahte h\u00e4stipeegeldavad peeglit, millede vahel valguskiirt edasi-tagasi suunati. Peegeldavate pindade vahele oli asetatud lahustatud pigmendimolekule, milledega footonid perioodiliselt kokku p\u00f5rkasid. Nende p\u00f5rgete ajal molekulid neelasid footonid endasse ning heitsid need j\u00e4lle v\u00e4lja. ,,Protsessi k\u00e4igus sai footonite temperatuur v\u00f5rdseks vedeliku omaga,” s\u00f5nas Professor Weitz. ,,Niimoodi jahutasid nad \u00fcksteist toatemperatuurini ilma, et nad protsessi k\u00e4igus haihtuksid.”<\/p>\n

Peeglite vahel olevate footonite arvu suurendamiseks ergastasid Bonni teadlased pigmendilahust laseri abil. See v\u00f5imaldas neil jahtunud valgusosakesi nii palju kontsentreerida, et nad kokku superfootoni moodustasid.<\/p>\n

See footonitest koosnev Bose-Einsteini kondensaat on t\u00e4iesti uus valgusallikas, mille omadused sarnanevad laseritele. V\u00f5rreldes laseritega on neil aga otsustav eelis: ,,Siiani pole me suutnud valmistada lasereid, mis genereeriksid v\u00e4ga l\u00fchilainelist kiirgust, n\u00e4iteks UV- v\u00f5i r\u00f6ngenkiirgust,” selgitas Jan Kl\u00e4rs. ,,Footonilise Bose-Einsteini kondensaadiga peaks see aga v\u00f5imalikuks osutuma.”<\/p>\n

See v\u00e4ljavaade peaks eriti oodatav olema just kiibivalmistajatele. Kiibit\u00f6\u00f6stuses kasutatakse loogika\u00fchenduste pooljuhtmaterjalidele s\u00f6\u00f6vitamiseks lasereid. Nende struktuuride peensuse m\u00e4\u00e4rab muuhulgas \u00e4ra kasutatava valguse lainepikkus – pikalainelised laserid on t\u00e4pse t\u00f6\u00f6 jaoks v\u00e4hemsobivad kui l\u00fchilainelised.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel “Bose\u2013Einstein condensation of photons in an optical microcavity<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Bonni \u00dclikooli f\u00fc\u00fcsikud t\u00f6\u00f6tasid v\u00e4lja t\u00e4iesti uue valgusallika, footonitest koosneva Bose-Einsteini kondensaadi. Seniajani arvati, et selline asi on v\u00f5imatu. Antud meetod v\u00f5iks sobida uute, r\u00f6ntgenkiirguse lainepikkustel t\u00f6\u00f6tavate laserisarnaste valgusallikate v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisel. Muude rakenduste hulgas saaks antud valgusallika abil ehitada v\u00f5imsamaid arvutikiipe. Jahutades rubiidiumi aatomeid ning kontsentreerides nad v\u00e4ikesesse ruumi, ei saa neid j\u00e4rsku enam \u00fcksteisest eristada. […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-11085","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/11085","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=11085"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/11085\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=11085"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=11085"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=11085"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}