{"id":11136,"date":"2010-11-28T23:21:19","date_gmt":"2010-11-28T20:21:19","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=11136"},"modified":"2010-11-28T23:23:38","modified_gmt":"2010-11-28T20:23:38","slug":"teadlased-imiteerivad-nanofilmide-valmistamiseks-loodust","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=11136","title":{"rendered":"Teadlased imiteerivad nanokilede valmistamiseks loodust"},"content":{"rendered":"

Looduses suudavad liuskurlased vee peal k\u00f5ndida, liblikad heidavad vee oma tiibadelt ning taimed p\u00fc\u00fcavad kinni putukaid ja \u00f5ietolmu. Teadlased Mereuuringute Laboratooriumist(Naval Research Laboratory) v\u00f5tavad osa uurimusest, mille raames p\u00fc\u00fctakse t\u00f6\u00f6tada v\u00e4lja pindasid, mis m\u00f5ndasid seesuguseid looduses leiduvaid vetth\u00fclgavaid omadusi imiteerivad.<\/strong><\/p>\n

Seesuguse tehnoloogia abil saab nii s\u00f5jav\u00e4elistel, meditsiinilistele kui ka energeetilistel eesm\u00e4rkidel kasutatavate kattematerjalide taset m\u00e4rgatavalt edasi arendada, kirjutab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

a) Skeem PPX nanokile sadestusest. b) Elektronmikroskoobiga saadud l\u00e4bil\u00f5ige PPX nanokilest, c) Pilt anisotroopsest kleepuvast m\u00e4rguvast pinnast, millel on veetilgad. d) Veetilga kleepumine ning \u00e4ra kukkumine nanofilmi kolme konfiguratsiooni korral. Pilt: Nature Materials<\/p><\/div>\n

Uurimuse l\u00e4biviinud teadlased Dr. Walter Dressick, professor Melik Demirel ning Dr. Matthew Hancock t\u00f6\u00f6tasid koos, et valmistada vett-t\u00f5rjuv \u00f5huke kile. P\u00f5hjus, miks see tehnoloogia on varasematest erinev seisneb t\u00f5siasjas, et antud materjali puhul saab vedeliku transpordi suuna kontrollida.<\/p>\n

Uues tehnoloogias sadestatakse par\u00fcleen<\/a>–nanovardad <\/a>pinnale lihtsa aursadestusmeetodi <\/a>abil. \u00dche etapi l\u00e4bimiseks kulub tavaliselt umbes 60 minutit, mis v\u00f5rreldes keerulisemate, mitmeastmeliste litograafiaprotsessidega, mida varasemates s\u00fcsteemides kasutati, on palju kiirem. See on esimene kord sellist pinda nanosuuruses valmistada.<\/p>\n

\u00c4sjaloodud pinnal on kilet moodustavad nanovardad mikroniskaalas v\u00e4ga siledad. Vardaotste suurus ning siledus t\u00e4hendab seda, et kui vedelikutilgad pinnale asetatakse liiguvad need ilma h\u00e4ritusteta \u00fches suunas. Tilku liigutatakse ilma pumpade ega optiliste laineteta. Varasemates s\u00fcsteemides, n\u00e4iteks meditsiinis v\u00f5i mikromontaa\u017eis rakendustes, oli vedelikutilkade liikumine h\u00e4iritud, mille tagaj\u00e4rjena v\u00f5is tilk l\u00f5hkeda, maha kukkuda v\u00f5i h\u00e4vinesid tilgas kantavad ained.<\/p>\n

Tulevikku vaadates loodavad teadlased, et kilet saab kasutada laevade kerede katmiseks, v\u00e4hendades nii h\u00f5\u00f5rdumist ning aeglustades v\u00e4rvi maha koorumist. T\u00f6\u00f6stusrakendustes saaks materjali kasutada s\u00fcstalde, vedelikudioodide, pumbavabade digitaalsete vedelikseadmete juures, mikrokiipide soojusjahutuse efektiivsemaks tegemisel ning rehvikattena.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel “An engineered anisotropic nanofilm with unidirectional wetting properties<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Looduses suudavad liuskurlased vee peal k\u00f5ndida, liblikad heidavad vee oma tiibadelt ning taimed p\u00fc\u00fcavad kinni putukaid ja \u00f5ietolmu. Teadlased Mereuuringute Laboratooriumist(Naval Research Laboratory) v\u00f5tavad osa uurimusest, mille raames p\u00fc\u00fctakse t\u00f6\u00f6tada v\u00e4lja pindasid, mis m\u00f5ndasid seesuguseid looduses leiduvaid vetth\u00fclgavaid omadusi imiteerivad. Seesuguse tehnoloogia abil saab nii s\u00f5jav\u00e4elistel, meditsiinilistele kui ka energeetilistel eesm\u00e4rkidel kasutatavate kattematerjalide taset m\u00e4rgatavalt […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-11136","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/11136","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=11136"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/11136\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=11136"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=11136"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=11136"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}