{"id":11461,"date":"2008-12-01T04:04:26","date_gmt":"2008-12-01T01:04:26","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/tudengisatelliit\/?p=60"},"modified":"2010-12-05T20:34:34","modified_gmt":"2010-12-05T17:34:34","slug":"ruhmatoo-ruhmatoo","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=11461","title":{"rendered":"R\u00fchmat\u00f6\u00f6, r\u00fchmat\u00f6\u00f6!"},"content":{"rendered":"

Viimast sissekannet tehes poleks arvanud, et j\u00e4rgmise kirjutamiseni nii kaua aega kulub. ISU reaalsus – aja sisustamise p\u00e4rast muretsema ei pea. November on m\u00f6\u00f6dunud r\u00fchmat\u00f6\u00f6de t\u00e4he all. Paralleelselt j\u00e4tkusid loomulikult loengud. \u00dcks huvitavamaid viimasel kuul oli Dr R\u00fcdiger Jehni kosmosep\u00fcrgi teemaline ettekanne.<\/p>\n

\"Kosmose<\/a>

Kosmosepr\u00fcgi<\/p><\/div>\n

Juuresolev pilt illustreerib k\u00e4esolevat olukorda v\u00e4ga ilmekalt. K\u00f5ige rohkem tiirleb pahna orbiitidel, mis inimestele korda l\u00e4hevad – geostatsionaarne (GEO) ja maal\u00e4hedane (LEO). Maal\u00e4hedasel orbiidil omakorda on k\u00f5ige suurem t\u00f5en\u00e4osus pihta saada pooluste \u00fcmbruses. Miks? Vastused saata Gonsiori 12… j\u00e4tta! <\/p>\n

Peamisteks objektideks on vanad kanderakettide \u00fclemised osad (i k upper stages<\/em>), oma elu \u00e4ra elanud satelliidid ja igasugused pisemad t\u00fckid. K\u00f5ige rohkem peavalu valmistavad justnimelt viimased ca 1 cm suurused t\u00fckid, mis on tekkinud kokkup\u00f5rgete v\u00f5i plahvatuste tulemusel. Radaritega j\u00e4lgimiseks on nad liialt v\u00e4ikesed, kuid kahju tegemiseks piisavalt suuret. Loengu saalis liikus ringi n\u00e4idis alumiiniumpaneelist, mis oli 12 mm alumiiniumkuuliga pihta saanud – kiirus 7 km\/s. P\u00e4ris v\u00f5imas kraater oli, kuulist endast polnud muidugi j\u00e4lgegi.<\/p>\n

Olukord orbiidil halvenes j\u00e4rsult, kui Hiina 2007 aasta alguses satelliitide h\u00e4vitamise v\u00f5imekust demonstreeris ja enda vana meteoroloogiasatelliidi \u00f5hku lasi. \u00dche suure t\u00fcki asemel tiirleb n\u00fc\u00fcd \u00fcle 2000 v\u00e4ikese, millest m\u00f6\u00f6dahiilimine on oluliselt keerulisem. Seni pole kokkup\u00f5rkeid siiski v\u00e4ga palju olnud, kuid trend on halb. Kokkup\u00f5rgete t\u00f5en\u00e4osus kasvab iga aastaga.<\/p>\n

ESA uurimisr\u00fchm on t\u00f6\u00f6tanud v\u00e4lja plaani kosmosepr\u00fcgi probleemi leevendamiseks. K\u00f5ik maal\u00e4hedasel orbiidil tiirlevad satelliidid tuleb p\u00e4rast teenistuse l\u00f5ppu nii madalale liigutada, et atmosf\u00e4\u00e4r nad 25 aasta jooksul kinni v\u00f5tab ja \u00e4ra p\u00f5letab v\u00f5i ookeani kukutab (olenevalt suurusest). GEO satelliitide puhul l\u00f5plikku lahendust veel ei paista. Praegune otsus on nad kaugemale orbiidile liigutada, et nad t\u00f6\u00f6tavatele sidesatelliitidele ette ei j\u00e4\u00e4ks.<\/p>\n

L\u00e4hemalt r\u00fchmat\u00f6\u00f6dest<\/h2>\n

M\u00f5istet individuaalne kodut\u00f6\u00f6 Kosmose\u00fclikoolis ei eksisteeri. Absoluutselt k\u00f5ik senised \u00fclesanded on olnud grupis, 5-9 inimest lahendamas etteantud interdistsiplinaarset \u00fclesannet. Iga kord erinev meeskond, et v\u00f5imalikult paljudega koos t\u00f6\u00f6tamise kogemuse saaks. Viimaseid t\u00f6id tehes lahkusime vahel koolist alles enne s\u00fcda\u00f6\u00f6d, ISU v\u00e4\u00e4rib oma nime (insufficient sleep university<\/em>). See on olnud siiski k\u00f5igest sissejuhatus suurimaks v\u00e4ljakutseks – meeskonnaprojekt. Projekti “Kosmilised lahendused kliimamuutuste vastu v\u00f5itlemiseks” \u00f5nnestumise nimel t\u00f6\u00f6tab 25 inimest, 15 erinevast riigist.<\/p>\n

Toon siin m\u00f5ned j\u00e4reldused seniste kogemuste p\u00f5hjal:<\/p>\n