{"id":11793,"date":"2010-12-12T22:01:36","date_gmt":"2010-12-12T19:01:36","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=11793"},"modified":"2010-12-12T22:03:37","modified_gmt":"2010-12-12T19:03:37","slug":"leiti-grafeeni-norkus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=11793","title":{"rendered":"Leiti grafeeni n\u00f5rkus"},"content":{"rendered":"<p><strong>Columbia \u00dclikooli teadlane Chris Marianetti soovis leida grafeenist valmistatud seadmete n\u00f5rkuse.<\/strong><\/p>\n<p>Marianetti uurimus keskendub aatomskaalas materjalide k\u00e4itumise modelleerimisele. Antud uurimuses tundis ta huvi just grafeeni vastu, vahendab <a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2010-12-graphene-weakness.html\">Physorg.com<\/a>.<\/p>\n<div id=\"attachment_11794\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/12\/1-columbiaengi.png\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-11794\" class=\"size-full wp-image-11794\" title=\"1-columbiaengi\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/12\/1-columbiaengi.png\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"210\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/12\/1-columbiaengi.png 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/12\/1-columbiaengi-250x175.png 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-11794\" class=\"wp-caption-text\">Skeem grafeeni pehmest foononolekust. Grafeeni moondamata v\u00f5restik on toodud kollasega. Pilt: Chris Marianetti<\/p><\/div>\n<p>Marianetti t\u00f6\u00f6 seisnes grafeeni purunemistingimuste uurimises. Ta leidis, et kui grafeen asetada igas suunas \u00fchtlase survepinge alla, muutub selle struktuur mehaaniliselt ebastabiilseks. \u00a0S\u00fcsiniku aatomite k\u00e4rjesarnane struktuur hakkab muutuma isoleeritud kuusnurkseteks r\u00f5ngasteks, uueks kristalliks, mille struktuur on palju n\u00f5rgem. Sellele uurimusele toetudes loodavad teadlased uurida edasi selle supermaterjali imelisi omadusi.<\/p>\n<p>,,See uurimus on nii mitmeski m\u00f5ttes v\u00e4ga eriline,&#8221; s\u00f5nas Marianetti. ,,Nanotehnoloogia \u00fcldlevinuks muutumisega seoses on n\u00e4iteks grafeenisarnaste s\u00fcsteemide mehaanilise k\u00e4itumise m\u00f5istmine v\u00e4ga oluline. Me usume, et survepinge alla asetamise abil saab muuta grafeeni omadusi, mist\u00f5ttu selle piiride m\u00f5istmine on v\u00e4ga t\u00e4htis.&#8221;<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2010-12-graphene-weakness.html\">Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Columbia \u00dclikooli teadlane Chris Marianetti soovis leida grafeenist valmistatud seadmete n\u00f5rkuse. Marianetti uurimus keskendub aatomskaalas materjalide k\u00e4itumise modelleerimisele. Antud uurimuses tundis ta huvi just grafeeni vastu, vahendab Physorg.com. Marianetti t\u00f6\u00f6 seisnes grafeeni purunemistingimuste uurimises. Ta leidis, et kui grafeen asetada igas suunas \u00fchtlase survepinge alla, muutub selle struktuur mehaaniliselt ebastabiilseks. \u00a0S\u00fcsiniku aatomite k\u00e4rjesarnane struktuur hakkab [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-11793","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/11793","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=11793"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/11793\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=11793"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=11793"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=11793"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}