{"id":11798,"date":"2010-12-12T22:40:40","date_gmt":"2010-12-12T19:40:40","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=11798"},"modified":"2010-12-12T22:40:40","modified_gmt":"2010-12-12T19:40:40","slug":"nanotorudest-kumm-on-veniv-ka-korgetel-temperatuuridel","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=11798","title":{"rendered":"Nanotorudest kumm on veniv ka k\u00f5rgetel temperatuuridel"},"content":{"rendered":"

Jaapani teadlased t\u00f6\u00f6tasid v\u00e4lja uue viskoelastse materjali mis p\u00fcsib stabiilsena h\u00e4mmastavalt suures temperatuurivahemikus, -196 \u00b0C\u00a0kuni 1000 \u00b0C. See on esimene sellesarnane materjal, kuna tavaliselt l\u00e4hevad seesugused materjalid k\u00f5rgete temperatuuride juures katki ning muutuvad madalate temperatuuride puhul rabedaks.<\/strong><\/p>\n

Tsukuba AIST<\/strong>-i teadlane Ming Xu <\/strong>ja kolleegid avastasid nanotorude uue erakordse omaduse – viskoelastsuse suure temperatuurivahemiku korral, kirjutab physorg.com<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Pildid omavahel p\u00f5imunud nanotorudest, mis on teineteise suhtes kalde all v\u00f5i \u00f5hukeste torude ajutisest kollapsist. (A) Kolm nanotoru(\u00fche-, kahe- ning kolmeseinalised) on \u00fcksteisega kontaktis ning neid hoiab koos vaid Van der Waalsi j\u00f5ud. (B) Hantli kujuga kollapseerunud nanotoru tekitab ajutiselt Van der Waalsi j\u00f5ud, mis selle torude keskkohti koos hoiab. (C) H\u00fcpoteetiline materjal, mis koosneb vastastikku p\u00f5imunud nanotoru-r\u00f5ngastest. Pilt: Science<\/p><\/div>\n

Viskoelastsed materjalid k\u00e4ituvad kui tihedad vedelikud(nagu n\u00e4iteks mesi) kuid taastavad sarnaselt kummipaelale alati oma kuju. Selliste materjalide \u00fcheks n\u00e4iteks on pol\u00fcmeervaht, mida kasutatakse palju k\u00f5rvatroppides, mis end vastavalt k\u00f5rva kujule muudavad, kuid mis p\u00e4rast eemaldamist oma esialgse kuju taastavad. Viskoelastsust t\u00e4heldatakse mitmetes materjalides, kaasa arvatud amorfsetes ja semikristallilistes pol\u00fcmeerides, m\u00f5ndades biomaterjalides, kristallides ning ka metallisulamites.<\/p>\n

Uus kumm koosneb omavahel \u00fchendatud \u00fche- ja mitmekihiliste nanotorude ebakorrap\u00e4rasest v\u00f5rgustikust ning selle viskoelastsus on toatemperatuuril sarnane enamike soojuskindlate r\u00e4nikummidega. R\u00e4nikummi viskoelastsus s\u00e4ilib siiski ainult vahemikus \u201355\u00a0\u00b0C kuni 300\u00a0\u00b0C. Uus materjal on painutatav aga suures temperatuurivahemikus ning see taastab oma tuju ka p\u00e4rast mitmekordset deformatsiooni ning sellel on erakordne kestvustugevus.<\/p>\n

Xu t\u00f6\u00f6r\u00fchm alustas materjali valmistamist sadestades metallkatal\u00fcsaatoreid r\u00e4nisubstraadile. Need katal\u00fcsaatorid k\u00e4ituvad s\u00fcsinikuallikast, n\u00e4iteks et\u00fcleenist, nanotorude kasvatamisel kui seemned. Segule lisatakse veetilk(100\u2013200 miljondikosa), mis suurendab nanotorude kasvu j\u00e4rsult ning t\u00e4nu millele kasvavad torud v\u00e4ga pikkadeks.<\/p>\n

Tavaliselt kasvavad nanotorud seesugust tehnikat kasutades ainult \u00fclespoole, kuid katal\u00fcsaatorit eelt\u00f6\u00f6deldes \u00f5nnestus teadlastel torude tihedust v\u00e4hendada, saades nii kasvu j\u00e4tkudes pikkade torude p\u00f5imunud v\u00f5rgustiku. ,,Et \u00fcksik s\u00fcsinik-nanotoru ei saa ise seista, toetavad substraadil kasvavad torud \u00fcksteist. Selle tulemusena saame me torude v\u00f5rgustiku, mis \u00fcksteisega t\u00e4nu Van der Waalsi j\u00f5ududele<\/a> \u00fchenduses on” s\u00f5nas Xu.<\/p>\n

Teadlaste s\u00f5nul on v\u00f5rgustik suure temperatuurivahemiku juures \u00e4\u00e4rmiselt stabiilne, seda t\u00e4nu energia hajumisele, sest kontaktpunktides \u00fcksikud nanotorud p\u00f5imuvad kokku ja lahti. S\u00fcsinik-nanotorud on juba iseenesest v\u00e4ga kuumuskindlad, seega v\u00f5ib see kumm olla vastupidav ka sellistele temperatuuridele nagu 2000\u00a0\u00b0C ja 3000\u00a0\u00b0C.<\/p>\n

Potentsiaalsete rakendustega seoses \u00fctles Xu, et nad ei ole veel t\u00e4iesti kindlad, sest valmistatud materjal on t\u00e4iesti uus ning t\u00e4nu senin\u00e4gematutele omadustele ka unikaalne. ,,Hetkel me otsime v\u00f5imalikke rakendusi, mis seesugustest temperatuurist m\u00f5jutamatuid omadusi vajavad,” selgitas Xu.<\/p>\n

Drexeli \u00dclikooli teadlase Yuri Gogotsi s\u00f5nul leiaks seesugune materjal rakendusi n\u00e4iteks kosmoselaevades kuid ka kortsuvabade tekstiilide ja viskoelastsete mehaanilist p\u00f5rutust v\u00e4hendavate sisetaldade juures.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel “Carbon\u00a0Nanotubes with Temperature-Invariant Viscoelasticity from \u2013196\u00b0 to 1000\u00b0C<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Jaapani teadlased t\u00f6\u00f6tasid v\u00e4lja uue viskoelastse materjali mis p\u00fcsib stabiilsena h\u00e4mmastavalt suures temperatuurivahemikus, -196 \u00b0C\u00a0kuni 1000 \u00b0C. See on esimene sellesarnane materjal, kuna tavaliselt l\u00e4hevad seesugused materjalid k\u00f5rgete temperatuuride juures katki ning muutuvad madalate temperatuuride puhul rabedaks. Tsukuba AIST-i teadlane Ming Xu ja kolleegid avastasid nanotorude uue erakordse omaduse – viskoelastsuse suure temperatuurivahemiku korral, kirjutab […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-11798","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/11798","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=11798"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/11798\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=11798"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=11798"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=11798"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}