{"id":11975,"date":"2010-12-17T18:41:44","date_gmt":"2010-12-17T15:41:44","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=11975"},"modified":"2010-12-17T18:41:44","modified_gmt":"2010-12-17T15:41:44","slug":"tsuklon-saturnil-on-kestnud-juba-ule-viie-aasta","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=11975","title":{"rendered":"Ts\u00fcklon Saturnil on kestnud juba \u00fcle viie aasta"},"content":{"rendered":"

Teadlased Baskimaa \u00dclikoolist on j\u00e4lginud Saturnil asuvat ts\u00fcklonit juba \u00fcle viie aasta. Seega on see ts\u00fcklon P\u00e4ikeses\u00fcsteemi Hiidplaneetidelt seniavastatutest k\u00f5ige pikema elueaga. Uurimuse l\u00e4biviimisel kasutati Cassini kosmosesondi tehtud pilte.<\/strong><\/p>\n

,,Tavaliselt ts\u00fcklonite eluiga nii pikk ei ole, mist\u00f5ttu oli v\u00e4ga huvitav leida \u00fcks Saturnil, mis on kestnud juba mitu aastat,” s\u00f5nas uurimuse peaautor Teresa del Rio-Gaztelurrutia.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Kaks k\u00fcmnetunnise vahega tehtud pilti, mis n\u00e4itavad ts\u00fckloni kiiret muutumist. Pilt: Cassini ISS\/Del R\u00edo-Gaztelurrutia et al.<\/p><\/div>\n

Uurimist\u00fchm hakkas ts\u00fcklonit j\u00e4lgima juba 2004. aastal, samal aastal kui Cassini kosmoselaev hakkas Saturnist pilte tagasi saatma. Ts\u00fcklon, mille suurus on v\u00f5rreldav Euroopa kontinendiga, on olnud j\u00e4rjepidevalt aktiivne kuni seniajani. Selle sisemise keerise diameeter on pikem kui 4000 kilomeetrit, kirjutab Sciencedaily.com<\/a>.<\/p>\n

,,Meie vaatlused teevad sellest ts\u00fcklonist P\u00e4ikeses\u00fcsteemi Hiidplaneetidel seniavastatutest k\u00f5ige kauakestvamaks,” s\u00f5nas teadlane, m\u00e4rkides \u00e4ra, et ,,me teame sellistest struktuuridest siiski v\u00e4ga v\u00e4he.”<\/p>\n

Uurimisgrupp anal\u00fc\u00fcsis ts\u00fckloni horisontaalset liigendust, d\u00fcnaamikat ning selle pilvede vertikaalstruktuuri, samuti loodi matemaatiliste simulatsioonide abil mudel ts\u00fckloni sisemisest ringlusest ning selle vastastikm\u00f5just v\u00e4liste tuultega.<\/p>\n

Halva kvaliteediga piltide t\u00f5ttu on v\u00e4ga raske hinnata sisemise keerise tuuli, kuid teadlastel \u00f5nnestus teha kindlaks, et v\u00f5rreldes ts\u00fckloni enda liikumisega pole need v\u00e4ga intensiivsed. Hiiglaslik keeristorm ise liigub kiirusel 245 km\/h, seda veab endaga kaasas tugev jugavool. Maksimaalne tuulekiirus keerise \u00e4\u00e4res on ligi 72 km\/h.<\/p>\n

V\u00f5rreldes suure ja pika elueaga antits\u00fckloniga Jupiteril, on Saturni ts\u00fcklonil n\u00f5rk ringlus, mille omadused on v\u00e4ga sarnased tingimustega selle l\u00e4hi\u00fcmbruses.<\/p>\n

Teadlased ootavad hetkel 2010. aasta andmeid et n\u00e4ha, millised h\u00e4iritused on tekkinud viimase aasta jooksul. Cassini andmed avaldabki NASA iga kord \u00fche aasta tagant.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel “A long-lived cyclone in Saturn\u2019s atmosphere: Observations and models<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Teadlased Baskimaa \u00dclikoolist on j\u00e4lginud Saturnil asuvat ts\u00fcklonit juba \u00fcle viie aasta. Seega on see ts\u00fcklon P\u00e4ikeses\u00fcsteemi Hiidplaneetidelt seniavastatutest k\u00f5ige pikema elueaga. Uurimuse l\u00e4biviimisel kasutati Cassini kosmosesondi tehtud pilte. ,,Tavaliselt ts\u00fcklonite eluiga nii pikk ei ole, mist\u00f5ttu oli v\u00e4ga huvitav leida \u00fcks Saturnil, mis on kestnud juba mitu aastat,” s\u00f5nas uurimuse peaautor Teresa del Rio-Gaztelurrutia. […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-11975","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry","8":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/11975","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=11975"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/11975\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=11975"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=11975"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=11975"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}