{"id":120,"date":"2009-07-04T01:58:51","date_gmt":"2009-07-03T22:58:51","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/tudengisatelliit\/?p=120"},"modified":"2010-12-05T20:33:30","modified_gmt":"2010-12-05T17:33:30","slug":"seal-kus-keegi-varem-kainud-pole","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=120","title":{"rendered":"Seal, kus keegi varem k\u00e4inud pole"},"content":{"rendered":"

Olen Stuttgartis praktikal harukordses olukorras. Minu \u00fclesandeks on valmistada ette Kuu missiooni “BW1” (Lunar Mission BW1<\/a>). Lisaks tavap\u00e4rasele \u00fcmber Kuu tiirlemisele ja temast sadade fotode tegemisele on “BW1” ka t\u00e4iesti unikaalne \u00fclesanne – saata kuupsatelliidi suurune pikosatelliit sinna, kus keegi varem k\u00e4inud pole.<\/p>\n

\"\"<\/a>Millest jutt k\u00e4ib?<\/p>\n

Newtoni gravitatsiooni seadusest on ilmselt paljud kuulnud. V\u00f5eti see vastu juba 1684 ning \u00fctleb sisuliselt j\u00e4rgmist: K\u00f5igi maailmaruumis asuvate kehade vahel m\u00f5juvad k\u00fclget\u00f5mbe j\u00f5ud. J\u00e4relikult iga objekt kas kukub teise keha poole v\u00f5i pidevalt teisest kehast m\u00f6\u00f6da (orbiidil tiirlemine). Osutub, et on veel kolmas v\u00f5imalus nagu isand Lagrange 1772 aastal matemaatikat tehes avastas. Lagrange’ punktid <\/a>on kahe keha vahel olevad stabiilsed kohad, kus m\u00f5lema keha k\u00fclget\u00f5mbej\u00f5ud on v\u00f5rdsed ning teoreetiliselt on v\u00f5imalik seal paigal seista. Lagrange’ punkte on inimkond tegelikult v\u00e4ga usinalt kasutama asunud. Maa ja P\u00e4ikse vahel \u00fcmber L1 punkti tiirleb SOHO nimeline kosmoselaev, mis on inimkonnale juba v\u00e4ga palju kasulikku informatsiooni andnud, peamiselt P\u00e4ikese kiirguse muutumisest ajas ja selle m\u00f5just Maa kliimale.<\/p>\n

Osutub, et Maa ja Kuu vahel on samasugused stabiilsed punktid: L1, L2, L3, L4 ja L5. Eriti just viimaste, L4 ja L5, kohta teatakse v\u00e4ga v\u00e4he. K\u00fcsige Stephen Hawkingult v\u00f5i \u00fcksk\u00f5ik milliselt suurelt kaasaja teadlaselt, mis seal on? Nad ei tea seda! Seal pole veel lihtsalt k\u00e4idud. 1956 aastal avastas poolakas Kazimierz Kordylewski Tatra m\u00e4gedest vaatlusi tehes, et midagi seal toimub. Mitmed hilisemadki vaatlused on n\u00e4idanud, et L4 ja L5 piirkond Kuust 60 kraadi ees ja taga pool on udune – oletatakse, et kuna see on stabiilne ala koguneb sinna tolm. Jaapani Hiten satelliit lendas sealt 1990 aastal l\u00e4bi ega leidnud mingit osakeste tiheduse erinevust L4 ja \u00fcmbritseva avakosmose vahel. Mis seal siis ikkagi toimub?<\/p>\n

Sensorite tehnoloogia on vahepeal tubli sammu edasi teinud ning vingetete osakeste kokkup\u00f5rke energiat m\u00f5\u00f5tvate Piezo-elektriliste sensoritega varustatud pikosatelliit suudaks sealt l\u00e4bi lennates v\u00e4ga v\u00e4\u00e4rtuslikku informatsiooni edastada. Minu konkreetseks \u00fclesandeks on arvutada v\u00e4lja kiirus, mis on vaja sellele pikosatelliidile anda enne emasatelliidilt lahkumist, et ta t\u00e4pselt L4 alasse j\u00f5uaks ning pakkuda v\u00e4lja sidelingi lahendus sealt saadud m\u00f5\u00f5tetulemuste edastamiseks.<\/p>\n

Mis siis sellest, keda huvitab mingi kosmoses h\u00f5ljuv tolm? Mul on bemmil uued kummid! Aga huvitab, mina leian, et inimkonna teadmiste piiride laiendamine on \u00fcks \u00fcllamaid eesm\u00e4rke \u00fcldse, millega inimene tegelda v\u00f5ib. Kahesaja aasta p\u00e4rast ei m\u00e4leta “mul on bemmil uued kummid” mehi keegi, kuid Newtonit, Keplerit ja Einsteini teatakse t\u00e4nagi. Ma ei taha mingil juhul ennast nende suurmeestega samasse ritta panna, kuid usun siiski teadusega tegelemise m\u00f5tekusse ka siis kui Eestis on majanduskriis. Meil on p\u00e4ris mituk\u00fcmmend tuhat t\u00f6\u00f6tut, miks me siis midagi ette ei v\u00f5ta? V\u00e4ga h\u00e4sti illustreerib majanduskriisile eelnenud ehitusbuumi m\u00f5tteviisi minu arvates T\u00dc F\u00fc\u00fcsikahoone riidehoiut\u00e4di fraas: “K\u00e4ivad siin sellised imelikud noormehed, loevad raamatuid, istuvad arvuti taga. Mingu ehitusele, siis on raha rohkem ja…” Kus on need ehitajad praegu? Ma ei taha mingil juhul oma ala meistreid kritiseerida, kuid p\u00f5hikoolist otse “abi-k\u00fcproki paigaldajaks” minna? Kas see on ikka k\u00f5ige targem tegu? Ehk on kasulikum raha teenimisega natuke oodata ja esmalt laiem teadmiste baas \u00fcles ehitada?<\/p>\n

N\u00fc\u00fcd l\u00e4ksime p\u00f5hiteemast natuke kaugele, kuid m\u00f5te j\u00e4\u00e4b ikka samaks. Tuleb julgeda minna v\u00e4lja oma mugavast tsoonist uutele aladele ja k\u00fcsida miks ja kuidas. T\u00f6\u00f6puuduse \u00f5nnetuse \u00fcle kurtva inimese tagamaid kuulates selgub tihti, et keerulisi \u00fclesandeid lihtsalt ei taheta v\u00f5tta. Milleks kulutada aasta v\u00f5i kaks uue ala peale \u00fcmber \u00f5ppimiseks? Enne oli ju v\u00f5imalik selgeks \u00f5pitud t\u00f6\u00f6ga k\u00fcllalt pappi teenida! K\u00f5ik paraku muutub, nagu m\u00f5ne aasta eest toimunud infotehnoloogia konverentsi h\u00fc\u00fcdlause k\u00f5las: Mitte suured ei s\u00f6\u00f6 v\u00e4ikeseid vaid kiired s\u00f6\u00f6vad aeglaseid.<\/p>\n

Veel \u00fcks n\u00e4ide samast ooperist. Jaanuaris Kosmose\u00fclikoolis \u00fche karmi riskikapitalisti ettekannet kuulates j\u00e4i mulle k\u00f5rvu \u00fcks v\u00e4ga huvitav fraas: “Meil on raha v\u00e4ga palju \u00fcle, fondides seisab. Puudu on headest ideedest. H\u00e4id projekte pole v\u00f5tta?” See on v\u00e4ga huvitav m\u00f5te ning l\u00e4heb h\u00e4sti kokku majandusteoreetikute jutuga, et kasv ei taastu enne, kui n\u00f5udlus ei suurene. Praegune majanduskriis ongi siis suures osas ideede kriis? \u00dchest k\u00fcljest ahnus suurema raha j\u00e4rele, kuid samas ei teata, mida ikkagi tahetakse saavutada. Meenub seik minu lemmifilmist “Meeletu” kus peategelase juurde tuleb vanapaar raha k\u00fcsima omamata kindlad sihti selle otstarbeks.<\/p>\n

Panustage teadusse, sellel on alati m\u00f5tet!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Olen Stuttgartis praktikal harukordses olukorras. Minu \u00fclesandeks on valmistada ette Kuu missiooni “BW1” (Lunar Mission BW1). Lisaks tavap\u00e4rasele \u00fcmber Kuu tiirlemisele ja temast sadade fotode tegemisele on “BW1” ka t\u00e4iesti unikaalne \u00fclesanne – saata kuupsatelliidi suurune pikosatelliit sinna, kus keegi varem k\u00e4inud pole. Millest jutt k\u00e4ib? Newtoni gravitatsiooni seadusest on ilmselt paljud kuulnud. V\u00f5eti see […]<\/p>\n","protected":false},"author":117,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[104],"tags":[],"class_list":{"0":"post-120","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-ajaveeb-tudengisatelliit","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/120","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/117"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=120"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/120\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=120"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=120"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=120"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}