{"id":12259,"date":"2010-12-24T15:07:10","date_gmt":"2010-12-24T12:07:10","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=12259"},"modified":"2010-12-27T14:51:17","modified_gmt":"2010-12-27T11:51:17","slug":"selle-aasta-parimad-pildid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=12259","title":{"rendered":"Selle aasta parimad pildid"},"content":{"rendered":"<p>Pildid ei ole esitatud mingis kindlas j\u00e4rjekorras. Pildid on valitud veebilehek\u00fclgede <a href=\"http:\/\/physicsworld.com\/cws\/article\/news\/44633\">physicsworld.com<\/a> ning <a href=\"http:\/\/www.newscientist.com\/gallery\/best-pictures-2010\">newscientist.com<\/a> aasta piltide artiklitest.<\/p>\n<div id=\"attachment_12260\" style=\"width: 410px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/12\/slide1.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-12260\" class=\"size-full wp-image-12260 \" title=\"slide1\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/12\/slide1.jpg\" alt=\"\" width=\"400\" height=\"306\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/12\/slide1.jpg 400w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/12\/slide1-300x229.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/12\/slide1-250x191.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 400px) 100vw, 400px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-12260\" class=\"wp-caption-text\">Pildil on elektronmikroskoobi abil saadud pilt  esimesest t\u00e4isoptilisest transistorist r\u00e4nikiibil. Pilt: EPFL<\/p><\/div>\n<div id=\"attachment_12261\" style=\"width: 410px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/12\/slide2.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-12261\" class=\"size-full wp-image-12261 \" title=\"slide2\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/12\/slide2.jpg\" alt=\"\" width=\"400\" height=\"250\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/12\/slide2.jpg 400w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/12\/slide2-300x187.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/12\/slide2-250x156.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 400px) 100vw, 400px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-12261\" class=\"wp-caption-text\">Sellel pildil on kujutatud topoloogilisi  defekte, mis tekivad, kui osake asetatakse  vedelasse kristalli.Pilt: Oleg Lavrentovich, Israel Lazo ja Oleg Pishnyak<\/p><\/div>\n<div id=\"attachment_12262\" style=\"width: 410px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/12\/slide3.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-12262\" class=\"size-full wp-image-12262 \" title=\"slide3\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/12\/slide3.jpg\" alt=\"\" width=\"400\" height=\"250\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/12\/slide3.jpg 400w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/12\/slide3-300x187.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/12\/slide3-250x156.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 400px) 100vw, 400px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-12262\" class=\"wp-caption-text\">NASA Lunar Reconnaissance Orbiter&#39;i(LRO) pilt Kuu tagak\u00fcljest. Pilt: NASA<\/p><\/div>\n<div id=\"attachment_12263\" style=\"width: 410px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/12\/slide8.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-12263\" class=\"size-full wp-image-12263 \" title=\"slide8\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/12\/slide8.jpg\" alt=\"\" width=\"400\" height=\"250\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/12\/slide8.jpg 400w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/12\/slide8-300x187.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/12\/slide8-250x156.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 400px) 100vw, 400px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-12263\" class=\"wp-caption-text\">K\u00f5rgresolutsiooniline pilt P\u00e4ikesest, mille tegi veebruaris kosmossesse lennutatud NASA Solar Dynamics Observatory(SDO). Pilt: NASA<\/p><\/div>\n<div id=\"attachment_12264\" style=\"width: 410px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/12\/slide10.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-12264\" class=\"size-full wp-image-12264 \" title=\"slide10\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/12\/slide10.jpg\" alt=\"\" width=\"400\" height=\"316\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/12\/slide10.jpg 400w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/12\/slide10-300x237.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/12\/slide10-250x197.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 400px) 100vw, 400px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-12264\" class=\"wp-caption-text\">See skaneeriva tunnelmikroskoobi abil tehtud pilt on esimene kvants\u00fcsteemis leitud fraktalmuster. Selle tegi Ali Yazdani koos oma t\u00f6\u00f6grupiga Princetoni \u00dclikoolist Ameerika \u00dchendriikides, kelle s\u00f5nul tekib fraktal siis, kui dopeeritud galliumarseniidi n\u00e4idis l\u00e4heb \u00fcle metallilisest olekust mittejuhiks. Pilt: Yazdani Group, Princeton University<\/p><\/div>\n<div id=\"attachment_12265\" style=\"width: 410px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/12\/slide13.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-12265\" class=\"size-full wp-image-12265 \" title=\"slide13\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/12\/slide13.jpg\" alt=\"\" width=\"400\" height=\"328\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/12\/slide13.jpg 400w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/12\/slide13-300x246.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/12\/slide13-250x205.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 400px) 100vw, 400px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-12265\" class=\"wp-caption-text\">Kas nende kontsentriliste ringide abil n\u00e4eb hetke enne Suur Pauku? Roger Penrose ning Vahe Gurzadyn j\u00f5udsid just sellele j\u00e4reldusele p\u00e4rast kosmilise mikrolaine taustkiirguse piltide uurimist. Mitte k\u00f5ik f\u00fc\u00fcsikud pole selles aga veendunud. Pilt: Penrose ja Gurzadyn<\/p><\/div>\n<div id=\"attachment_12266\" style=\"width: 410px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/12\/slide15.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-12266\" class=\"size-full wp-image-12266 \" title=\"slide15\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/12\/slide15.jpg\" alt=\"\" width=\"400\" height=\"253\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/12\/slide15.jpg 400w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/12\/slide15-300x189.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/12\/slide15-250x158.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 400px) 100vw, 400px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-12266\" class=\"wp-caption-text\">Nasser Peyghambarian ning kolleegid Arizona \u00dclikoolist ning Nitto Denko Technical Corporation said hakkama olulise sammuga teel uuendatava holograafilise animatsiooni loomiseni. See on nende versioon F-4 Phantom Jet&#39;ist. Pilt: gargaszphotos.com\/University of Arizona<\/p><\/div>\n<div id=\"attachment_12267\" style=\"width: 510px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/12\/00438385732.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-12267\" class=\"size-full wp-image-12267 \" title=\"00438385732\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/12\/00438385732.jpg\" alt=\"\" width=\"500\" height=\"339\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/12\/00438385732.jpg 500w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/12\/00438385732-300x203.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/12\/00438385732-250x169.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 500px) 100vw, 500px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-12267\" class=\"wp-caption-text\">Objektil P\/2010 A2 on pikk tolmusaba nagu komeetidel. Ent sellel Hubble&#39;i Kosmoseteleskoobi abil tehtud pildil on n\u00e4ha ka imelik X-kujuline moodustis, mis ei sarnane sugugi sujuvate tolmujugatega, mis tekivad normaalsete komeetide taha. Seet\u00f5ttu arvatakse, et P\/2010 A2 v\u00f5ib olla kahe asteroidi vahelise kokkup\u00f5rke j\u00e4\u00e4nus. Pilt: NASA\/ESA\/D. Jewitt\/UCLA<\/p><\/div>\n<div id=\"attachment_12268\" style=\"width: 510px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/12\/0043802f33f.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-12268\" class=\"size-full wp-image-12268 \" title=\"0043802f33f\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/12\/0043802f33f.jpg\" alt=\"\" width=\"500\" height=\"375\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/12\/0043802f33f.jpg 500w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/12\/0043802f33f-300x225.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/12\/0043802f33f-250x187.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 500px) 100vw, 500px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-12268\" class=\"wp-caption-text\">\u00c4ikest on vulkaanipursetega juba kaua seostatud, nagu v\u00f5ib h\u00e4sti n\u00e4ha ka sellel Islandil asuva Eyjafjallaj\u00f6kulli vulkaanist  veebruaris tehtud pildil. \u00c4ike paugutas, kui  erim\u00e4rgiliselt laetud osakesed t\u00f5usvates kivimi- ja tuhasammastes kihtideks eraldusid, tekitades nii kihid, mis kasvasid piisavalt, et laengud saaksid vahest \u00fcle h\u00fcpata, andes nii \u00e4ikese kujul energiat \u00e4ra. Pilt: Marco Fulle<\/p><\/div>\n<p>Allikad:<\/p>\n<p>Newscientist: \u00a0&#8220;<strong><a href=\"http:\/\/www.newscientist.com\/gallery\/best-pictures-2010\/13\">2010 review: 12 best pictures of the year<\/a>&#8220;<\/strong><\/p>\n<p>Physicsworld: \u00a0&#8220;<span style=\"font-size: 26px;\"><a href=\"http:\/\/physicsworld.com\/cws\/article\/news\/44633\">Our favourite pictures of 2010<\/a>&#8220;<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Pildid ei ole esitatud mingis kindlas j\u00e4rjekorras. Pildid on valitud veebilehek\u00fclgede physicsworld.com ning newscientist.com aasta piltide artiklitest. Allikad: Newscientist: \u00a0&#8220;2010 review: 12 best pictures of the year&#8220; Physicsworld: \u00a0&#8220;Our favourite pictures of 2010&#8220;<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":12263,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[40],"tags":[],"class_list":{"0":"post-12259","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-paev-pildis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/12259","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=12259"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/12259\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/12263"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=12259"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=12259"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=12259"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}