{"id":12272,"date":"2010-12-24T15:29:51","date_gmt":"2010-12-24T12:29:51","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=12272"},"modified":"2010-12-24T15:29:51","modified_gmt":"2010-12-24T12:29:51","slug":"nanotorud-kaituvad-kui-optilised-antennid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=12272","title":{"rendered":"Nanotorud k\u00e4ituvad kui optilised antennid"},"content":{"rendered":"<p><strong>Just nagu raadiosaatjad edastavad ning v\u00f5tavad vastu raadiolaineid suudavad s\u00fcsinik-nanotorud vastu v\u00f5tta ning edastada valgust nanoskaalas, leidsid Cornelli teadlased.<\/strong><\/p>\n<p>S\u00fcsinik-nanotorudest v\u00f5ivad \u00fchel heal p\u00e4eval saada ideaalsed optilised hajutavad juhtmed &#8211; pisikesed, peaaegu n\u00e4htamatud antennid, mis suudavad kontrollida, neelata ning kiirata kindlatel v\u00e4rvustel valgust nanoskaalas, kirjutab <a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2010-12-nanotubes-optical-antennae.html\">Physorg.com<\/a>.<\/p>\n<div id=\"attachment_12273\" style=\"width: 277px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/12\/nanotubesbeh.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-12273\" class=\"size-full wp-image-12273\" title=\"nanotubesbeh\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/12\/nanotubesbeh.jpg\" alt=\"\" width=\"267\" height=\"400\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/12\/nanotubesbeh.jpg 267w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/12\/nanotubesbeh-200x300.jpg 200w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/12\/nanotubesbeh-250x374.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 267px) 100vw, 267px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-12273\" class=\"wp-caption-text\">Kunstniku n\u00e4gemus valgust hajutavatest s\u00fcsinik-nanotorudest. Pilt: Shivank Garg<\/p><\/div>\n<p>Teadlased kasutasid oma uurimuses Rayleigh valguse hajumist &#8211; sama fenomeni, mille t\u00f5ttu taevas on sinine &#8211; laboris kasvatatud s\u00fcsinik-nanotorudelt. \u00a0Nad leidsid, et kuigi valguse levik on enamasti klassikaline ja makroskoopiline, m\u00e4\u00e4rab hajunud kiirguse v\u00e4rvuse ning intensiivsuse \u00e4ra nanotorude sisemised kvantomadused. Teisis\u00f5nu, nanotorude lihtne s\u00fcsinik-s\u00fcsinik \u00fchendatud molekulaarstruktuur m\u00e4\u00e4ras \u00e4ra, kuidas nanotorud valgust hajutasid. Torude kuju ei m\u00e4nginud rolli &#8211; fakt, mille poolest see erineb praegu kasutatavatest metallist tehtud nanoskaalalistest optilistest struktuuridest.<\/p>\n<p>&#8220;Isegi kui viia see v\u00e4ikesesse skaalasse, ei muutu ikkagi midagi, sest hajumine on p\u00f5him\u00f5tteliselt molekulaarne,&#8221; selgitas Jiwoong Park, \u00fcks uurimuse l\u00e4bi viinud teadlasi.<\/p>\n<p>Tehti kindlaks, et nanotorude valgusedastus k\u00e4itus kui v\u00e4hendatud skaalas raadiosagedusantenn, mida kasutatakse n\u00e4ites raadiosaatjates, ainult et nad reageerisid valgusele mitte raadiolainetele. P\u00f5him\u00f5tted, mille j\u00e4rgi valguse ning s\u00fcsinik-nanotorude omavaheline m\u00f5ju t\u00f6\u00f6tab on sama raadioantenni ning raadiosignaali vastastikuse m\u00f5juga.<\/p>\n<p>Eksperimendi l\u00e4biviimiseks kasutasid teadlased samas laboris v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud meetodit, mis elimineerib t\u00e4ielikult probleeme tekitavad taustsignaalid. Selleks kaeti substraadi pind sama \u00a0murdumisn\u00e4itajaga ainega, t\u00e4nu millele substraat muutus optiliselt &#8220;n\u00e4htamatuks.&#8221; See tehnika v\u00f5imaldas n\u00e4ha nanotorude poolt tekitatud erinevaid valgusspektreid.<\/p>\n<p>Antud meetod aitab ka kiiresti ja lihtsalt karakteriseerida suurel hulgal nanotorusid, mis v\u00f5ib tulevikus kaasa aidata \u00fchtlasemate nanotorude kogumike sadestamist.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2010-12-nanotubes-optical-antennae.html\">Allikas<\/a><\/p>\n<p>Teadusartikkel 1: &#8220;<a href=\"http:\/\/www.nature.com\/nnano\/journal\/v6\/n1\/full\/nnano.2010.248.html\">Single-walled carbon nanotubes as excitonic optical wires<\/a>&#8221;<\/p>\n<p>Teadusartikkel 2: \u00a0&#8220;<a href=\"http:\/\/pubs.acs.org\/doi\/abs\/10.1021\/nl1012568?prevSearch=%2528Daniel%2BY.%2BJoh%2529%2BNOT%2B%255Batype%253A%2Bad%255D%2BNOT%2B%255Batype%253A%2Bacs-toc%255D&amp;searchHistoryKey=\">On-Chip Rayleigh Imaging and Spectroscopy of Carbon Nanotubes<\/a>&#8220;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Just nagu raadiosaatjad edastavad ning v\u00f5tavad vastu raadiolaineid suudavad s\u00fcsinik-nanotorud vastu v\u00f5tta ning edastada valgust nanoskaalas, leidsid Cornelli teadlased. S\u00fcsinik-nanotorudest v\u00f5ivad \u00fchel heal p\u00e4eval saada ideaalsed optilised hajutavad juhtmed &#8211; pisikesed, peaaegu n\u00e4htamatud antennid, mis suudavad kontrollida, neelata ning kiirata kindlatel v\u00e4rvustel valgust nanoskaalas, kirjutab Physorg.com. Teadlased kasutasid oma uurimuses Rayleigh valguse hajumist &#8211; sama [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-12272","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/12272","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=12272"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/12272\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=12272"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=12272"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=12272"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}