{"id":12276,"date":"2010-12-24T15:57:55","date_gmt":"2010-12-24T12:57:55","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=12276"},"modified":"2010-12-24T15:57:55","modified_gmt":"2010-12-24T12:57:55","slug":"fuusikud-kvanttapid-ei-olegi-tapid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=12276","title":{"rendered":"F\u00fc\u00fcsikud: Kvantt\u00e4pid ei olegi t\u00e4pid"},"content":{"rendered":"

Teadlased Kvantfotoonika Grupist(Quantum Photonics Group) DTU Fotonik’ust koost\u00f6\u00f6s Kopenhaageni \u00dclikooli Niels Bohri Instituudiga \u00a0\u00fcllatasid teadusmaailma avastusega, mille kohaselt valguskiirgus tahkiselistest footonemitteritest ehk nn. kvantt\u00e4ppidest on siianiarvatust fundamentaalselt erinev. Uus pilguheit v\u00f5ib pakkuda olulisi rakendusi kvantinfromatsioon-seadmete efektiivsemaks muutmisel.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Kvantt\u00e4pid on tahke aine "kunstlikud aatomid", mis koosnevad tuhandetest pooljuhile(sinised sf\u00e4\u00e4rid) pikitud aatomitest(kollastest sf\u00e4\u00e4ridest).<\/p><\/div>\n

T\u00e4nap\u00e4eval on v\u00f5imalik toota ning kohandada \u00fcliefektiivseid valgusallikaid mis kiirgavad vaid \u00fche footoni korraga. Selliseid emittereid nimetatakse kvantt\u00e4ppideks ning need koosnevad tuhandetest aatomitest. Vaatamata eeldustele, mida selline terminoloogia tekitab, ei saa kvantt\u00e4ppe kirjeldada kui valguse punktallikaid. See aga viib \u00fcllatava j\u00e4relduseni: kvantt\u00e4pid ei olegi t\u00e4pid!<\/p>\n

Uutele j\u00e4reldusteni j\u00f5uti eksperimentaalselt, salvestades metallist peegli l\u00e4hedale asetatud kvantt\u00e4ppide footonkiirgust. Valguse punktallikatel on alati samad omadused vaatamata sellele, kas nad on \u00fchte- v\u00f5i teistpidi ning sellist universaalsust oodati ka kvantt\u00e4ppidelt. Leiti aga, et selline fundamentaalne s\u00fcmmeetria oli DTU’s tehtud katsete puhul rikutud, vastupidi, footonkiirgus s\u00f5ltus tugevasti kvantt\u00e4ppide orientatsioonist.<\/p>\n

Eksperimentaalsed tulemused on suurep\u00e4rases koosk\u00f5las uue valgus-aine interaktsiooni teooriaga, mille t\u00f6\u00f6tasid v\u00e4lja DTU teadlased koost\u00f6\u00f6s Anders S. S\u00f8renseniga<\/strong> Niels Bohri Instituudist. Teooria v\u00f5tab arvesse ka kvantt\u00e4ppide ruumilist ulatust.<\/p>\n

Metallpeegli pinnal eksisteerivad tugevalt piiratud optilised pinnat\u00fc\u00fcbid, nn. plasmonid. Plasmoonika on hetkel v\u00e4ga tegus ning paljut\u00f5otav uurimisala ning plasmoonikas olemasoleval footonite tugeval piiratusel v\u00f5ib olla rakendusi kvantinformatsiooni teaduses v\u00f5i p\u00e4ikeseenergia t\u00f6\u00f6stuses. Plasmonite tugev piiratus vihjab ka sellele, et kvantt\u00e4ppide footonkiirgust saab tugevalt moonutada ning et kvantt\u00e4pid saavad plasmoneid ergastada v\u00e4ga suure t\u00f5en\u00e4osusega. Antud uurimus demonstreerib, et plasmonite ergastus saab olla varasemast veelgi efektiivsem. Seega j\u00e4reldub faktist, et kvantt\u00e4ppide m\u00f5\u00f5tmed on suuremad kui aatomi omad, et nad saavad plasmonitega kergemini vastastikm\u00f5jusse astuda.<\/p>\n

Teadust\u00f6\u00f6 v\u00f5ib sillutada teid uute nanofotooniliste seadmeteni, mis kvantt\u00e4ppide m\u00f5\u00f5tmeid uue ressursina \u00e4ra kasutavad. Uus efekt on arvatavasti oluline ka v\u00e4ljaspool plasmoonikat, n\u00e4iteks fotooniliste kristallide, \u00f5\u00f5nsus-kvantelektrod\u00fcnaamika ning valgusammutamise rakendustes.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel: “Strongly modified plasmon\u2013matter interaction with mesoscopic quantum emitters<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Teadlased Kvantfotoonika Grupist(Quantum Photonics Group) DTU Fotonik’ust koost\u00f6\u00f6s Kopenhaageni \u00dclikooli Niels Bohri Instituudiga \u00a0\u00fcllatasid teadusmaailma avastusega, mille kohaselt valguskiirgus tahkiselistest footonemitteritest ehk nn. kvantt\u00e4ppidest on siianiarvatust fundamentaalselt erinev. Uus pilguheit v\u00f5ib pakkuda olulisi rakendusi kvantinfromatsioon-seadmete efektiivsemaks muutmisel. T\u00e4nap\u00e4eval on v\u00f5imalik toota ning kohandada \u00fcliefektiivseid valgusallikaid mis kiirgavad vaid \u00fche footoni korraga. Selliseid emittereid nimetatakse kvantt\u00e4ppideks […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-12276","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/12276","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=12276"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/12276\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=12276"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=12276"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=12276"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}