{"id":12442,"date":"2010-12-27T14:42:11","date_gmt":"2010-12-27T11:42:11","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=12442"},"modified":"2010-12-28T02:17:33","modified_gmt":"2010-12-27T23:17:33","slug":"galaktika-kujundajad-uksindust-ei-pelga","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=12442","title":{"rendered":"Galaktika kujundajad \u00fcksindust ei pelga"},"content":{"rendered":"

Michigani \u00fclikooli astronoomide sooritatud uued vaatlused lisava kaalu teooriale, et universumi massiivseimad ja seega seda k\u00f5ige rohkem muutvad t\u00e4hed v\u00f5ivad tekkida \u00fcksk\u00f5ik kus ning ei vaja selleks suuremate t\u00e4heparvede tuge.<\/strong><\/p>\n

O -ja B-klassi t\u00e4hed on hiiglaslikud. Vaadeldud t\u00e4hed kaaluvad P\u00e4ikesest kuni 150 korda rohkem ning nende kiiratav ultraviolettkiirgus ja ekstreemne p\u00e4ikesetuul m\u00f5jutab valgusaastate kaugusel asuvate kosmiliste struktuuride kujunemist. Kuigi nende samade tingimuste t\u00f5ttu t\u00e4htede l\u00e4hi\u00fcmbruses elu tekkida ei saaks, toodavad need supernoova plahvatuste k\u00e4igus selleks h\u00e4davajalikke rauast raskemaid elemente.
\n\"\u00dcks<\/a>
\nAstronoomide hulgas k\u00e4ib aga peaaegu sama suur debatt selle \u00fcle, kuidas sellised monstrumid ise tekivad. \u00dche teooria kohaselt s\u00f5ltub t\u00e4htede mass t\u00e4heparve suurusest, kus nad s\u00fcnnivad. Ainult suured, alles kujunevad t\u00e4heparved oleks O-t\u00e4htede tekkimiseks piisavalt tiheda gaasi ja tolmu allikad. Vastupidine teooria v\u00e4idab aga, et sellel pole mitte mingisugust vahet ja t\u00e4hed v\u00f5ivad ka t\u00e4ielikus isolatsioonis tekkida. <\/p>\n

\u201eVaatlustulemuste p\u00f5hjal saab vabalt v\u00e4ita, et ka v\u00e4ikeses tiigis v\u00f5ib hiiglaslik karpkala peituda,\u201c naeris uurimuse autor Joel Lamb<\/strong> antud intervjuus. Kuna O-klassi t\u00e4hed on \u00e4\u00e4rmiselt haruldased, teeb vaadeldud kaheksa isoleeritud t\u00e4hekandidaati sellest detailseima uurimuse, mis kunagi h\u00fcpoteeside kontrollimiseks l\u00e4bi viidud on. \u201eTaevasse vaadates n\u00e4eme, et iga suure t\u00e4he kohta on v\u00e4ga palju v\u00e4ikseid t\u00e4hti. Me katsetasime, kas selline seos vastab alati t\u00f5ele,\u201c m\u00e4rkis Lamb’i juhendaja Sally Oye<\/strong>.<\/p>\n

Hubble’i kosmoseteleskoobiga sooritatud kandidaatide l\u00e4hemal vaatlusel selgus aga, et neist kolme \u00fcmber leidub siiski kuni k\u00fcmmekond v\u00e4iksemat t\u00e4hte, mida maapealsed teleskoobid ei m\u00e4rganud. Astronoomid arvestasid ka v\u00f5imalusega, et praegused t\u00e4he asukohad ei ole tegelikult nende s\u00fcnnikohad. Kaks vaadeldud t\u00e4htedest osutusidki supernoovaplahvatuste v\u00f5i kosmilise linguefekti k\u00e4igus pagendusse saadetud t\u00e4htedeks.<\/p>\n

\u00dclej\u00e4\u00e4nud t\u00e4hed s\u00fcndisid vaatlustulemuste alusel aga seal, kus need praegu asuvad. Hubble leidis t\u00e4htede l\u00e4heduses gaasi \u00fclej\u00e4\u00e4ke, mis viitab piirkonnas kunagi aset leidnud t\u00e4he tekkimise protsessile. Kuigi uurimus v\u00e4listab peaaegu t\u00e4ielikult muutumatu seose t\u00e4heparve ning parve suurima t\u00e4he suuruse vahel, lisab see debatile ainut hoogu. \u201eSee on alles algus! On v\u00f5rratult palju muutujaid, mis meie tulemused uude valgusse v\u00f5ivad seada,\u201c nentis Lamb.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6r\u00fchma uurimus ilmus 20. detsembril ajakirjas Astrophysical Journal<\/a><\/em>.<\/p>\n

Joel Lamb<\/strong>
\nLas Campanas’e observatoorium, T\u0161iili<\/em>
\n
\nKas Sul oli alguses aimu, missugusele j\u00e4reldusele te l\u00f5puks j\u00f5uate? <\/strong><\/p>\n

Massiivsete t\u00e4htede kujunemine on astronoomias igikestev debatt. \u00dche paradigma kohaselt saavad massiivsed t\u00e4hed tekkida ainult t\u00e4herikastes parvedes, mil teise kohaselt ei m\u00e4ngi see mingit rolli ning hiigelt\u00e4hed saavad tekkida ka t\u00e4ielikus isolatsioonis. Me arvasime, et p\u00f5hjaliku uurimusega saaks kindlaks teha, kui h\u00f5redates t\u00e4heparvedes O-klassi t\u00e4hed tekkida saavad.<\/p>\n

Esmajoones teadsime me ainult, et paljudel, kui mitte k\u00f5igil, sellistel t\u00e4htedel on v\u00e4iksemad kaaslased. Seda sai oletada selle p\u00f5hjal, et \u00fcldjoontes on v\u00e4iksema massiga t\u00e4htede tekkimise t\u00f5en\u00e4osus tunduvalt suurem kui suurtel t\u00e4htedel. V\u00e4hemalt tundub see kehtivat \u00fcksikute t\u00e4heparvede korral.<\/p>\n

Kuidas niiv\u00f5rd suured t\u00e4hed \u00fcldse tekkida saavad? V\u00f5iks oodata, et \u00fchest gaasipilvest tekib pigem mitmeid stabiilsemaid ning v\u00e4iksemaid t\u00e4hti.
\n<\/strong>
\nSuured ning tihedad gaasipilved kukuvad t\u00f5epoolest gravitatsiooni t\u00f5ttu kokku, kusjuures selliste pilvede sees toimub veel omakorda gaasi jagunemine. Need v\u00e4iksemad t\u00fckid moodustuvad veelgi kiiremini gravitatsiooni t\u00f5ttu kokku kukkuvaid gaasikerasid, millest saavad \u00fchel hetkel t\u00e4hed. Hiljutised anal\u00fc\u00fctilised mudelid on aga n\u00e4idanud, et teatud pilve tiheduse korral ei p\u00e4\u00e4se aga pilve kollapsi t\u00f5ttu kiiratav kiirgus enam pilvest v\u00e4lja.<\/p>\n

Kui sa lisad s\u00fcsteemile aga selle kiirguse, on see nagu hiiglasliku \u00f5hupalli soojendamine. Toimub paisumine, kuna r\u00f5hk on temperatuuriga seotud. See on aga piisav, et takistada v\u00e4iksemate pilvesiseste gaasikerade l\u00f5plikku kollapsit. Samas ei takista see aga terve pilve tihenemist ning seega \u00fche massiivse t\u00e4he tekkimist.
\n
\nMitmed isoleeritud t\u00e4htede kandidaadid olid Sinu t\u00f6\u00f6r\u00fchma uurimuses tegelikult pagendusse saadetud t\u00e4hed. Kuidas selliseid hiiglasi \u00fcldse liikuma saab panna?
\n<\/strong>
\nIlmaruumi paisatud t\u00e4hed on \u00fcks t\u00e4heparvedega seotud huvitavamaid n\u00e4htusi. Sellistes parvedes toimub massi eraldumine, mis t\u00e4hendab tegelikult seda, et suuremad t\u00e4hed vajuvad parve keskele. Kui sul on aga palju tihedalt kokku pakitud t\u00e4hti, hakkavad p\u00f5nevad asjad juhtuma. P\u00f5him\u00f5tteliselt on kaks viisi, kuidas need \u00fcksteist m\u00f5jutades t\u00e4hti parvest v\u00e4lja saadavad.<\/p>\n

Esimene h\u00f5lmab endas massiivsete t\u00e4htede vahel toimuvaid tugevaid gravitatsioonilisi m\u00f5jutusi, mis p\u00f5hjustavad \u00fcldjoontes \u201elinguefekti.\u201c T\u00e4pselt samamoodi saadab NASA satelliite P\u00e4ikeses\u00fcsteemi v\u00e4lisosasse. Teise meetodi jaoks on vaja binaar\u00fcsteemi. Kui \u00fcks sealsetest t\u00e4htedest supernoovana plahvatab, siis ei hoia tema kaaslast enam seal miski kinni ning see saadetakse avakosmosesse. Kuna harilikult on sealsed t\u00e4hed samasuguse massiga, peaks supernoova plahvatus olema piisavalt v\u00f5imas, et massiivset t\u00e4hte kosmosesse saata.<\/p>\n

Tasuks aga m\u00e4rkida, et tegelikult leiab v\u00e4iksema massiga pagendusse saadetud t\u00e4hti harvemini avakosmosest, kuna selleks vajalikud protsessid leiavad aset ainult t\u00e4heparvede keskosas. <\/p>\n

Kas on lootust, et uus uurimus v\u00f5ib viimaks massiivsete t\u00e4htede kujunemise \u00fcle k\u00e4iva debati viimaks lahendada v\u00f5i on seda liiga palju loota?<\/strong><\/p>\n

See valab ainult \u00f5li tulle! Eksisteerib v\u00f5imalus, et ka teised meie kontrollgrupi t\u00e4hed on tegelikult t\u00e4heparvedest v\u00e4lja kihutatud t\u00e4hed, kuna me saame m\u00f5\u00f5ta kiirusi ainult meie enda vaatenurgast st. kas meie suunas v\u00f5i meist eemale liikuvate t\u00e4htede kiirusi. Samuti on olemas v\u00f5imalus, et hiigelt\u00e4he \u00fcmber leidub veelgi v\u00e4iksemaid kaaslasi, mida isegi Hubble ei m\u00e4rka. See t\u00e4hendab t\u00e4hti, mis on meie P\u00e4ikesest v\u00e4iksemad.<\/p>\n

Seega on vaja veelgi laiahaardelisemaid vaatlusi, mille k\u00e4igus uuritaks suuremat isoleerituna tunduvate t\u00e4htede kontrollgruppi ning mille k\u00e4igus saaks avastada P\u00e4ikesest v\u00e4iksemaid t\u00e4hti. L\u00f5ppude l\u00f5puks on ka v\u00f5imalus, et meie vaadeldud h\u00f5redad t\u00e4heparved on tihedamate parvede j\u00e4\u00e4nused. Muidugi see t\u00e4hendaks, et 90% parvede massist oleks pidanud hajuma vaid paari miljoni aasta jooksul. See tundub k\u00fcll \u00e4\u00e4rmiselt v\u00e4he t\u00f5en\u00e4oline, aga seda ei ole veel v\u00e4listatud!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Michigani \u00fclikooli astronoomide sooritatud uued vaatlused lisava kaalu teooriale, et universumi massiivseimad ja seega seda k\u00f5ige rohkem muutvad t\u00e4hed v\u00f5ivad tekkida \u00fcksk\u00f5ik kus ning ei vaja selleks suuremate t\u00e4heparvede tuge. O -ja B-klassi t\u00e4hed on hiiglaslikud. Vaadeldud t\u00e4hed kaaluvad P\u00e4ikesest kuni 150 korda rohkem ning nende kiiratav ultraviolettkiirgus ja ekstreemne p\u00e4ikesetuul m\u00f5jutab valgusaastate kaugusel asuvate […]<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-12442","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry","8":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/12442","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=12442"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/12442\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=12442"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=12442"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=12442"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}