{"id":12513,"date":"2010-12-28T17:37:45","date_gmt":"2010-12-28T14:37:45","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=12513"},"modified":"2010-12-28T17:37:45","modified_gmt":"2010-12-28T14:37:45","slug":"elektronide-pakkimine-nanokarpi-mitme-keha-probleemi-kontroll-kvantvangistuse-abil","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=12513","title":{"rendered":"Elektronide pakkimine nanokarpi: mitme keha probleemi kontroll kvantvangistuse abil"},"content":{"rendered":"

Dr. Takashi Kuroda ning Marco Abbarchi juhitud t\u00f6\u00f6grupil koost\u00f6\u00f6s Hokkaid<\/strong>\u014d <\/strong>\u00dclikooliga \u00f5nnestus hoida kontrolli all pooljuht-kvantt\u00e4pi paarist osakesest koosnevad kvantolekut ning muuta selle seoseenergiat. T\u00e4nu selle uurimust\u00f6\u00f6 tulemustele v\u00f5ib tulevikus olla v\u00f5imalik valmistada mittelineaarseid pooljuhtseadmeid, mis v\u00f5imaldavad stabiilset voolu t\u00fc\u00fcrimist v\u00e4hese energiakuluga.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Aatomj\u00f5u mikroskoobi abil saadud pil GaAs kvantt\u00e4ppidest, mida selles uurimust\u00f6\u00f6s kasutati.<\/p><\/div>\n

Kui elektron ning prooton vaakumis \u00fcksteise l\u00e4hedusse viia, t\u00f5mbuvad osakesed t\u00e4nu Couloumbi j\u00f5ule \u00fcksteise poole ning moodustavad vesiniku aatomi. Kui s\u00fcsteemi asetada veel kolmaski elektron v\u00f5i prooton, l\u00f5peb mitme-keha efekt ioonse vesiniku molekuli tekkimises, mis koonseb kokku kolmest osakesest.<\/p>\n

Seesugune kvantolek eksisteerib ka tahketes kehades. Elektroni ning augu paar pooljuhis moodustab eksitoni<\/a>, mis on analoogne vesiniku aatomiga. Kui lisada veel \u00fcks elektron v\u00f5i auk, tekib keeruline kolmest osakesest koosnev olek, nn. laetud eksiton. Erinevalt vesinikust vaakumis on pooljuhis v\u00f5imalik elektrone ja auke kvantt\u00e4ppides(st. erakordselt v\u00e4ikeses ruumipiirkonnas) kinni hoida ning seel\u00e4bi suurendada mitme-elektronilise oleku suuremat stabilisatsioonienergiat.<\/p>\n

Antud uurimuses kasutati alumiinium-gallium-arseniidile pikitud gallium-arseniidist koosnevaid kvantt\u00e4ppe ning tilk-epitaksia<\/a> meetodit. T\u00e4nu kvantt\u00e4ppide erilisele omadusele on kristallv\u00f5restiku pikkus p\u00f5hi- ja lisandainel t\u00e4pselt sama.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6 tulemusena saadi ennen\u00e4gematult puhas kvantstruktuur. Teadlastel \u00f5nnestus laetud elektrone j\u00e4lgida \u00fcksikute kvantt\u00e4ppide footonkiirgust m\u00f5\u00f5tes. Kui laetud eksitonide stabilisatsioonienergiat v\u00f5rreldi sama t\u00fc\u00fcpi materjali kvant-potentsiaaliaugu struktuuriga, mille kohta eelnevalt teati, et see on umbes 1 meV, leiti, et selle v\u00e4\u00e4rtus oli rohkem kui 10 korda suurenenud. Seesugune mitme-keha energia suurenemine on p\u00f5hjustatud Couloumbi j\u00f5u suurenemisest mitme-osakese s\u00fcsteemis, mille omakorda p\u00f5hjustab elektronide pakkimine 3-dimensionaalsesse nanoruumi. See tulemus illustreerib esmakordselt mitme-elektronilise oleku nanoruumi piiramise efekti, mida varem kirjeldatud ei olnud. Seet\u00f5ttu on sellel uurimusel teadusmaailmas erakordselt suur m\u00f5ju.<\/p>\n

Rakendustehnoloogia vaatepunktist: et elektronide seos on aluseks ka mitmesugustele mittelineaarsetel efektidel p\u00f5hinevatele seadmetele, n\u00e4iteks optilistele l\u00fclitusseadmetele ning laseritele, siis suutes nanostruktuuride abil kontrollida interaktsioonide intensiivsust, saaks tulevikus toota optilisi pooljuhtseadmeid, mis v\u00f5imaldavad stabiilset voolu v\u00e4ikese energiatarbimisega.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel “Energy renormalization of exciton complexes in GaAs quantum dots<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Dr. Takashi Kuroda ning Marco Abbarchi juhitud t\u00f6\u00f6grupil koost\u00f6\u00f6s Hokkaid\u014d \u00dclikooliga \u00f5nnestus hoida kontrolli all pooljuht-kvantt\u00e4pi paarist osakesest koosnevad kvantolekut ning muuta selle seoseenergiat. T\u00e4nu selle uurimust\u00f6\u00f6 tulemustele v\u00f5ib tulevikus olla v\u00f5imalik valmistada mittelineaarseid pooljuhtseadmeid, mis v\u00f5imaldavad stabiilset voolu t\u00fc\u00fcrimist v\u00e4hese energiakuluga. Kui elektron ning prooton vaakumis \u00fcksteise l\u00e4hedusse viia, t\u00f5mbuvad osakesed t\u00e4nu Couloumbi j\u00f5ule […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-12513","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/12513","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=12513"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/12513\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=12513"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=12513"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=12513"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}