{"id":12915,"date":"2011-01-16T00:16:33","date_gmt":"2011-01-15T21:16:33","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=12915"},"modified":"2011-08-08T23:07:42","modified_gmt":"2011-08-08T20:07:42","slug":"itaaliasse-hakatakse-ehitama-superb-osakesteporgutit","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=12915","title":{"rendered":"Itaaliasse hakatakse ehitama SuperB osakestep\u00f5rgutit"},"content":{"rendered":"

Itaalia valitsus andis l\u00f5pliku heakskiidu uue, 500 miljonit Eurot maksva mineva osakestep\u00f5rgutile, mis hakkab uurima v\u00e4ikesi kuid siiski olulisi erinevusi aine ja antiaine vahel. SuperB kompleks hakkab kokku p\u00f5rgatama elektrone ja positrone, tekitamaks nii B-mesonite<\/a>, D-mesonite<\/a> ja tau-leptonite <\/a>osakeste ja antiosakeste paare. M\u00f5\u00f5tes v\u00e4ikesi erinevusi nende osakeste ja antiosakeste lagunemisel, loodetakse heita valgust m\u00fcsteeriumile, mille kohaselt universumis on antiainest\u00a0palju rohkem ainet.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Nii hakkaks SuperB osakestep\u00f5rguti v\u00e4lja n\u00e4gema INFN'i Frascati laboratooriumis. Detektori asukoht on n\u00e4idatud \u00e4ra ruudukesega pildi \u00fclemises vasakus nurgas. Pilt: INFN<\/p><\/div>\n

SuperB kompleksi ehitatamise eest vastutab Itaalia Tuuma- ja Osakestef\u00fc\u00fcsika Riiklik Instituut(INFN)<\/strong>. See saab koosnema kahe kilomeetrisest ringist, millel asub kaks kiirendit, neist \u00fcks elektronide ning teine positronide jaoks. P\u00f5rked hakkavad toimuma suures detektoris, mis j\u00e4lgib lagunemisprodukte ning m\u00f5\u00f5dab nende energiaid, vahendab physicsworld.com<\/a>.<\/p>\n

P\u00f5rgetes loodetakse saada B-mesonid 50-100 korda rohkem kui olemasolevates ja eelnevates “B-tehastes”, n\u00e4iteks nagu BaBar<\/strong> Ameerika \u00dchendriikides ning Belle <\/strong>Jaapanis. Praeguste andmete kohaselt peaks SuperB projekt alustama oma eksperimente 2016 aastal.<\/p>\n

Samuti hakkab SuperB tekitama s\u00fcnkrotonkiirgust, mida kasutatakse \u00e4ra mitmetes tahkisef\u00fc\u00fcsika, keemia, bioloogia ning materjaliteaduse eksperimentides. S\u00fcnkrotoni kompleksis saab olema kuus kiirgusliini – kolm viivad kiirguse \u00e4ra elektronide ning kolm positronide kiirendilt. Kuigi see on v\u00f5rreldes teiste s\u00fcnkrotoni kompleksidega v\u00e4ike arv kiirgusliine, saab SuperB projekti direktori Marcello Giorgi<\/strong> s\u00f5nul ,,valguse s\u00e4ra olema parem kui \u00fchelgi teisel olemasoleval s\u00fcnkrotonil.”<\/p>\n

Eelduste kohaselt hakkavad ehitust\u00f6\u00f6d pihta selle aasta l\u00f5pul, esimesi andmeid oodatakse juba 2016. aastal. Ehitust\u00f6\u00f6des kasutatakse \u00e4ra ka t\u00f6\u00f6 l\u00f5petanud PEP-II<\/strong> elektron-positron p\u00f5rguti detaile SLAC Riiklikust Kiirendi Laboratooriumist Ameerika \u00dchendriikides, kus kuni 2008. aastani viidi l\u00e4bi BaBari eksperimenti.<\/p>\n

Vaatamata tihedale graafikule ei ole INFN veel \u00e4ra otsustanud rajatise asukohta. Siiski tundub, et parimaks asukohaks on Rooma l\u00e4hedal asuv INFN’i Frascati laboratoorium<\/strong>. Hetkel asub seal DAFNE elektron-positron p\u00f5rguti, mis varem uuris CP-rikkumist<\/a> K-mesonites<\/a>. Kui aga otsustatakse, et Frascati asukoht ei peaks sobima, rajatakse teaduskompleks Rooma Tor Vergata \u00dclikooli<\/strong> juurde, mis asub Frascati laboratooriumist 2,4 kilomeetri kaugusel. Asukoht otsustatakse \u00e4ra Jaanuari l\u00f5pus.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Itaalia valitsus andis l\u00f5pliku heakskiidu uue, 500 miljonit Eurot maksva mineva osakestep\u00f5rgutile, mis hakkab uurima v\u00e4ikesi kuid siiski olulisi erinevusi aine ja antiaine vahel. SuperB kompleks hakkab kokku p\u00f5rgatama elektrone ja positrone, tekitamaks nii B-mesonite, D-mesonite ja tau-leptonite osakeste ja antiosakeste paare. M\u00f5\u00f5tes v\u00e4ikesi erinevusi nende osakeste ja antiosakeste lagunemisel, loodetakse heita valgust m\u00fcsteeriumile, mille […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-12915","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry","8":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/12915","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=12915"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/12915\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=12915"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=12915"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=12915"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}