{"id":13,"date":"2008-06-01T22:50:52","date_gmt":"2008-06-01T19:50:52","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=13"},"modified":"2014-12-26T01:45:30","modified_gmt":"2014-12-25T22:45:30","slug":"kui-tumm-avaks-suu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=13","title":{"rendered":"Kui tumm avaks suu?"},"content":{"rendered":"<p><strong>Villu P\u00e4\u00e4rt<\/strong><br \/>\nAjalehest <em>Universitas Tartuensis<\/em>.<\/p>\n<p>Nagu merisiga \u2013 ei meri ega ka siga. Nii iseloomustas Tiina Kangro teadusajakirjandust. Kangro juhtis selle kuu algul Tallinnas sihtasutus Archimedese korraldatud teadusmeedia konverentsi \u00abTeadus: tumm v\u00f5i tummine\u00bb, mille p\u00f5hik\u00fcsimuseks oli, miks teadusteemad meediasse ei j\u00f5ua.<\/p>\n<p>Teadusajakirjandus on Eestis ju olemas. On umbes k\u00fcmmekond ajakirjanikku, kes teadusteemadel kirjutavad. Lisaks veel m\u00f5ned, kes teevad seda \u00fchena oma paljudest \u00fclesannetest. K\u00f5igis ajalehtedes on kord n\u00e4dalas teaduslehek\u00fcljed v\u00f5i rubriik. Vikerraadio r\u00e4\u00e4gib hommikul teadusest, ETVs on Bionina. Internetiajakirjandus on teadusteemad \u00fcles leidnud, pannes need vahel k\u00fcll rubriiki \u00abKurioosum\u00bb. Mullu alustas Eestis ilmumist ajakiri Tarkade Klubi, mis p\u00fc\u00fcab teadust populaarselt, loetavalt ja atraktiivses vormis kohale tuua. Aasta on t\u00f6\u00f6tanud igap\u00e4evane teadusuudiste portaal Novaator \u2013 Tartu \u00dclikooli ja \u00c4rip\u00e4eva koost\u00f6\u00f6s.<\/p>\n<p>Kuid Eestis on teadus meedias endiselt midagi marginaalset, raskesti arusaadavat ja t\u00f5lkimatut.<\/p>\n<p>Heitkem pilt piiri taha. Briti kvaliteetp\u00e4evalehtedes on teadusteemad igap\u00e4evased, tihti on teadusega seotud uudis p\u00e4eva esiuudiseks.<\/p>\n<p>Olgu, Eesti on v\u00e4iksem riik ja brittidega samas mahus sammu pidada Eesti teadlased ilmselt ei jaksa. Aga tihti j\u00e4\u00e4b siinsele lugejale sootuks teadmata, et m\u00f5ne olulise rahvusvahelise teadusavastuse autoritena, k\u00fcll v\u00f5ib-olla kaheksanda-\u00fcheksandana, aga siiski, on kirjas ka eesti nimed.<\/p>\n<p>Kuidas luua Tartu \u00dclikoolis s\u00fcsteem, et info olulistest teaduspublikatsioonidest j\u00f5uaks ka nendeni, kelle \u00fclesandeks on s\u00f5numeid \u00fclikoolis toimuvast avalikkuse ette viia?<\/p>\n<p>T\u00dc doktorit\u00f6\u00f6de tutvustused on endiselt arusaadavad vaid sama eriala teadlastele, aga meedik ei m\u00f5ista materjaliteadlast ega f\u00fc\u00fcsik geneetikut. Soomes kaasneb doktorikraadi kaitsmisega kohustus kirjutada oma t\u00f6\u00f6st arusaadavas keeles kokkuv\u00f5te, mida ilma t\u00f5lgi abita on v\u00f5imeline lugema iga keskmine inimene. Need tekstid on nii selged, et sobivad ajalehes avaldamiseks.<\/p>\n<p>Miks soomlased vaevuvad? Aga Soomes nagu Eestiski tehakse teadust peaasjalikult maksumaksja raha eest ning nad ei unusta, et maksumaksja tahab teada, mida tema raha eest on tehtud.<\/p>\n<p>Eestis tuleb ajakirjanikul ja tulevasel doktoril t\u00fckk aega koos vaeva n\u00e4ha, et segane tutvustustekst ajalehele sobilikuks looks t\u00f5lkida. Aga kui juba tutvustustekst on nii hirmu\u00e4ratavalt erialakeeles (kas \u00fcldse eesti keeles?), siis sinna see tulevane teaduste doktor koos oma t\u00f6\u00f6ga meedia jaoks kahjuks j\u00e4\u00e4bki.<\/p>\n<p>Kui Tartus j\u00f5utaks sama kaugele kui Soome \u00fclikoolides, oleks see suur samm edasi, et teadus poleks tumm. R\u00f5\u00f5m oleks ju kahepoolne: maksumaksja saaks teada, mida tema raha eest on tehtud ja teadus muutuks inimesele l\u00e4hedasemaks.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Villu P\u00e4\u00e4rt Ajalehest Universitas Tartuensis. Nagu merisiga \u2013 ei meri ega ka siga. Nii iseloomustas Tiina Kangro teadusajakirjandust. Kangro juhtis selle kuu algul Tallinnas sihtasutus Archimedese korraldatud teadusmeedia konverentsi \u00abTeadus: tumm v\u00f5i tummine\u00bb, mille p\u00f5hik\u00fcsimuseks oli, miks teadusteemad meediasse ei j\u00f5ua. Teadusajakirjandus on Eestis ju olemas. On umbes k\u00fcmmekond ajakirjanikku, kes teadusteemadel kirjutavad. Lisaks veel [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[32],"tags":[],"class_list":{"0":"post-13","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-arvamus","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/13","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=13"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/13\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=13"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=13"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=13"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}