{"id":13201,"date":"2011-01-16T15:17:15","date_gmt":"2011-01-16T12:17:15","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=13201"},"modified":"2011-01-16T15:17:15","modified_gmt":"2011-01-16T12:17:15","slug":"uus-aerogeel-materjal-kolme-jalgpallivaljaku-katmiseks-piisab-vaid-sormeotsataiest","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=13201","title":{"rendered":"Uus aerogeel materjal: kolme jalgpalliv\u00e4ljaku katmiseks piisab vaid s\u00f5rmeotsat\u00e4iest"},"content":{"rendered":"<p><strong>Teadlased t\u00f6\u00f6tavad v\u00e4lja uut \u00fclikerget, uskumatult tugevat ning h\u00e4mmastavalt suure pindalaga vormi\u00a0<a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Aerogel\"> &#8216;j\u00e4isest suitsust&#8217; <\/a> , mis on tuntud kui maailma kergeim tahke materjal.<\/strong><\/p>\n<p>Uut, mitmeseinalistest s\u00fcsinik-nanotorudest aerogeeli(multiwalled\u00a0carbon nanotube (MCNT) aerogel) saaks kasutada reostusainete ning m\u00fcrgiste ainete sensorites, keemilistes reaktorites ning elektroonikakomponentides, kirjutab <a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-01-frozen-material-ounce-carpet-football.html\">Physorg.com<\/a>.<\/p>\n<div id=\"attachment_13202\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/01\/newfrozensmo.gif\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-13202\" class=\"size-medium wp-image-13202\" title=\"newfrozensmo\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/01\/newfrozensmo-300x170.gif\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"170\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/01\/newfrozensmo-300x170.gif 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/01\/newfrozensmo-250x142.gif 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/01\/newfrozensmo.gif 500w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-13202\" class=\"wp-caption-text\">Pilt: ACS\/DOI:10.1021\/nn102246a<\/p><\/div>\n<p>Lei Zhai ning kolleegid selgitasid, et r\u00e4nidioksiidist v\u00f5i muudest materjalidest valmistatud aerogeele kasutatakse n\u00e4iteks soojust isoleerivate materjalidena akendes ja hoonetes, nende muude omaduste t\u00f5ttu aga ka tennisereketites, naftalekete koristamise k\u00e4snades ning muudes toodetes.<\/p>\n<p>Aerogeelid on tahked kuid nii kerged, et neid on v\u00f5rreldud j\u00e4\u00e4tunud suitsuga. Siiski on vaid v\u00e4hesed teadlased saanud hakkama s\u00fcsinik-nanotorudest aerogeelide valmistamisega.<\/p>\n<p>Antud teadusartiklis kirjeldatakse MCNT aerogeelide valmistamise protsessi ning selle omaduste kindlaks tegemiseks l\u00e4bi viidud katseid. Plastmaterjaliga segatud MCNT aerogeelid on n\u00e4iteks painduvad, neid saab venitada kuni tuhandekordse algpikkuseni. Kui s\u00f5rmeotsat\u00e4is nanotorusid omavahel lahti arutada ning \u00fcksteise k\u00f5rvale ja ots-otsaga kokku asetada, saaks nendega katta kolm jalgpalliv\u00e4ljakut.<\/p>\n<p>MCNT aerogeelid on ka v\u00e4ga head elektrijuhid, mist\u00f5ttu on need ideaalselt rakendatavad erinevates sensorites.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-01-frozen-material-ounce-carpet-football.html\">Allikas<\/a><\/p>\n<p>Teadusartikkel &#8220;<a href=\"http:\/\/pubs.acs.org\/doi\/abs\/10.1021\/nn102246a\">Ultralight Multiwalled Carbon Nanotube Aerogel<\/a>&#8220;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Teadlased t\u00f6\u00f6tavad v\u00e4lja uut \u00fclikerget, uskumatult tugevat ning h\u00e4mmastavalt suure pindalaga vormi\u00a0 &#8216;j\u00e4isest suitsust&#8217; , mis on tuntud kui maailma kergeim tahke materjal. Uut, mitmeseinalistest s\u00fcsinik-nanotorudest aerogeeli(multiwalled\u00a0carbon nanotube (MCNT) aerogel) saaks kasutada reostusainete ning m\u00fcrgiste ainete sensorites, keemilistes reaktorites ning elektroonikakomponentides, kirjutab Physorg.com. Lei Zhai ning kolleegid selgitasid, et r\u00e4nidioksiidist v\u00f5i muudest materjalidest valmistatud aerogeele [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-13201","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/13201","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=13201"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/13201\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=13201"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=13201"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=13201"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}