{"id":13204,"date":"2011-01-16T15:39:14","date_gmt":"2011-01-16T12:39:14","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=13204"},"modified":"2011-08-08T23:07:29","modified_gmt":"2011-08-08T20:07:29","slug":"relatiivsusel-tootavad-autoakud","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=13204","title":{"rendered":"Relatiivsusel t\u00f6\u00f6tavad autoakud"},"content":{"rendered":"

Prantsuse f\u00fc\u00fcsik Gaston Plante leiutas plii-happe aku 1859. aastal – ligi 50 aastat enne Einsteini kuulsat relatiivsusteooriat. Hiljuti leidsid aga teadlased, et plii-happe aku, mida kasutatakse tihti autodes, tugineb suurelt just relatiivsuse efektidele. Teadlased arvutasid v\u00e4lja, et 1,7 – 1,8 volti plii-happe aku 2,1-st voldist(seega 80-85%) saadakse relatiivsuse efektide t\u00f5ttu.<\/strong><\/p>\n

Uurimuse l\u00e4bi viinud f\u00fc\u00fcsikud ja keemikud Rajeev Ahuja<\/strong>, Andreas Blomqvist<\/strong> ja Peter Larsson Uppsala \u00dclikoolist<\/strong> Rootsist ning Pekka Pyykk\u00f6<\/strong> ja Patryk Zaleski-Ejgierd Helsingi \u00dclikoolist<\/strong> avaldasid oma uurimust\u00f6\u00f6 tulemused teadusajakirja Physical Review Letters<\/em> viimases v\u00e4ljaandes, kirjutab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Teadlased leidsid, et 80-85% plii-happe aku pingest saadakse t\u00e4nu relativistlikele efektidele. Pilt: Wikimedia Commons<\/p><\/div>\n

,,See on uus, h\u00e4stikirjeldatud juhtum ‘igap\u00e4eva relatiivsusest’,” s\u00f5nas Pyykk\u00f6. Nagu ka artiklis mainitud, t\u00e4hendab uurimuses leitu, et ,,autod l\u00e4hevad t\u00f6\u00f6le t\u00e4nu relatiivsusele”.<\/p>\n

Plii-happe aku on vanim taaslaetava aku t\u00fc\u00fcp, mille p\u00f5hikomponendiks on plii. Plii, aatomnumbriga 82, on raske element. \u00dcldiselt ilmnevad relativistlikud n\u00e4htused, kui kiired elektronid liiguvad raske tuuma, n\u00e4iteks plii, l\u00e4heduses. Nende relativistlike efektide hulka kuulub k\u00f5ik, mis s\u00f5ltub valguse kiirusest(v\u00f5i matemaatilisest aspektist: k\u00f5ik, mida h\u00f5lmavad Diraci ja Schr\u00f6dingeri v\u00f5rrandid).<\/p>\n

Plii-happe aku koosneb pliidioksiidist valmistatud positiivselt laetud elektroodist,metallilisest pliist valmistatud negatiivselt laetud elektroodist ning v\u00e4\u00e4velhappest elektrol\u00fc\u00fcdist. Oma arvutustest leidsid teadlased, et aku relativistlikud efektid ilmnevad p\u00f5hiliselt positiivses elektroodis oleva pliidioksiidi ning osati ka keemilistes reaktsioonides tekkiva pliisulfaadi t\u00f5ttu.<\/p>\n

Plii-happe aku relativistlike efektide leid heidab m\u00f5ningast valgust ka sellele, miks ei eksisteeri vastavat tina akut. Perioodilisustabelis asub tina otse plii kohal ning selle aatomnumber on 50, mist\u00f5ttu ta on pliist kergem. Teadlaste arvutuste kohaselt oleks tina-aku p\u00f5him\u00f5tteliselt samasugune kui pliiaku, kuid v\u00e4heste relativistlike efektidega. Kuigi tinal ja pliil on sarnased mitterelativistlikud v\u00e4\u00e4rtused, takistavad tina p\u00f5hjustatavad v\u00e4ikesed relativistlikud efektid tema kasutamist efektiivsete akude valmistamisel.<\/p>\n

Teadlased m\u00e4rkisid ka \u00e4ra, et relativistlike efekte on leitud ka mujal, n\u00e4iteks kulla alalises kollases v\u00e4rvuses ning elavh\u00f5beda vedelas olekus(viimast pole k\u00fcll veel v\u00e4ga h\u00e4sti t\u00f5estatud).<\/p>\n

Kokkuv\u00f5ttes ennustasid teadlased, et relatiivsuse t\u00e4htsuse m\u00f5istmine plii-happe akudes ei aita k\u00fcll akusid paremaks muuta, kuid leid v\u00f5iks siiski tulla kasuks paremate alternatiivide \u00a0leidmisel(eriti selliste, mis h\u00f5lmavad kuuenda perioodi elemente).<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel “Relativity and the Lead-Acid Battery<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Prantsuse f\u00fc\u00fcsik Gaston Plante leiutas plii-happe aku 1859. aastal – ligi 50 aastat enne Einsteini kuulsat relatiivsusteooriat. Hiljuti leidsid aga teadlased, et plii-happe aku, mida kasutatakse tihti autodes, tugineb suurelt just relatiivsuse efektidele. Teadlased arvutasid v\u00e4lja, et 1,7 – 1,8 volti plii-happe aku 2,1-st voldist(seega 80-85%) saadakse relatiivsuse efektide t\u00f5ttu. Uurimuse l\u00e4bi viinud f\u00fc\u00fcsikud ja […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-13204","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry","8":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/13204","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=13204"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/13204\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=13204"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=13204"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=13204"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}