{"id":13458,"date":"2011-01-23T22:28:44","date_gmt":"2011-01-23T19:28:44","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=13458"},"modified":"2011-01-23T23:16:15","modified_gmt":"2011-01-23T20:16:15","slug":"uued-magnetid-lahendaksid-mitmeid-probleeme","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=13458","title":{"rendered":"Uued magnetid lahendaksid mitmeid probleeme"},"content":{"rendered":"

Teadlased valmistavad uusi komposiitmaterjale, t\u00e4nu millele saaks t\u00f6\u00f6tada v\u00e4lja tugevamaid magneteid, millede valmistamiseks on tarvis v\u00e4iksemas koguses haruldasi muldmetalle.<\/strong><\/p>\n

Tugevamad ja kergemad magnetid v\u00f5ivad turule j\u00f5uda juba paari j\u00e4rgmise aasta jooksul, t\u00e4nu milledele saaks valmistada efektiivsemaid automootoreid ning tuulegeneraatoreid. Teadlased vajavad seesugust uut materjali, sest praegu kasutatavad parimad magnetid koosnevad paljuski haruldastest muldmetallidest<\/a> e. lantanoididest, millede k\u00e4ttesaadavus n\u00f5udmise suurenedes \u00fcha v\u00e4heneb.<\/p>\n

Seet\u00f5ttu t\u00f6\u00f6tavadki teadlased uute nanostruktuursete, tavap\u00e4raste magnetitega v\u00f5rreldes v\u00e4hem lantanoide sisaldavate magnetite valmistamise kallal. GE Global Research Team loodab uusi magnetmaterjale demonstreerida j\u00e4rgneva kahe aasta jooksul, kirjutab technologyreview.com<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Need helbekujulised nanoosakesed koosnevad neod\u00fc\u00fcm-raud-boor magnetmaterjalist. Pilt: Nanotechnology\/IOP<\/p><\/div>\n

Tugevaimad magnetid tuginevad haruldase muldmetalli neod\u00fc\u00fcmi<\/a> ning raua ja boori sulamile. M\u00f5nikord lisavad magnetite valmistajad magnetite omaduste parandamiseks ka teisi lantanoide, n\u00e4iteks d\u00fcsproosiumi<\/a> ja terbiumi<\/a>. Nende k\u00f5igi kolme metalli tagavarad on aga suureneva n\u00f5udluse t\u00f5ttu v\u00e4henemas, samuti \u00e4hvardab neid enim tootev riik Hiina ekspordi peatada.<\/p>\n

Uute magnetmaterjalide loomine ei ole lihtne, s\u00f5nas George Hadjipanayis<\/strong>, Delaware’i \u00dclikooli<\/strong> f\u00fc\u00fcsika ja astronoomia osakonna esimees. Hadjipanayis osales 1980ndatel ka neod\u00fc\u00fcmi magnetite v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamises. ,,Ehk meil tookord lihtsalt vedas,” s\u00f5nas ta. Varem valmistasid teadlased uusi magneteid sulamite kristalliseerimisel, mille k\u00e4igus otsiti \u00fcha paremate omadustega vorme. Tulevikus seesugune l\u00e4henemine ei t\u00f6\u00f6ta. ,,Neod\u00fc\u00fcm-magnetite areng on l\u00f5ppu j\u00f5udnud,” lausus Frank Johanson<\/strong>, kes juhib GE magnetite uurimise programmi. Hadjipanayis n\u00f5ustub selle v\u00e4itega: ,,tulevikulootus on nanokomposiitmaterjalid.”<\/p>\n

Nanokomposiitmagnetit koosnevad praegu kasutatavate magnetite valmistamisel kasutatavate sulamite metallide nanoosakestest. N\u00e4iteks on neis neod\u00fc\u00fcmi p\u00f5hised nanoosakesed segatud kokku rauap\u00f5histe nanoosakestega. Magneti need nanostruktuursed alad interakteeruvad, andes nii tavap\u00e4rastest magnetsulamitest paremaid magnetilisi omadusi.<\/p>\n

Nanokomposiitsete magnetite eelised on kahekordsed: lubatakse, et seesugused magnetid on sama kaalu juures palju tugevamad ning nende valmistamiseks kulub palju v\u00e4hem haruldasi muldmetalle. Paremaid magnetilisi omadusi v\u00f5imaldab p\u00f6\u00f6rd\u00fchenduseks nimetatav omadus. Seda kirjeldav f\u00fc\u00fcsika on keeruline, kuid komposiidis aset leidev erinevate nanoosakeste \u00fchendumine annab kokku magnetilised omadused, mis on suuremad kui materjali osade magnetiliste omaduste summa.<\/p>\n

P\u00f6\u00f6rd\u00fchendus puhastes magnetmaterjalides aset ei leia, kuid toimub tavalistes magnetites kasutatavate metallide nanoosakeste segusid sisaldavates komposiitmaterjalides. ,,Tugevamate magnetite eeliseks on see, et neid sisaldavad masinad saab valmistada v\u00e4iksemate ja kergematena,” selgitas Johnson.<\/p>\n

GE ei avalda, milliseid materjale nad t\u00e4pselt magnetite valmistamiseks kasutavad v\u00f5i millised on nende tootmismeetodid, kuid Johnsoni s\u00f5nul tugineb firma meetoditele, mis nad teiste metallide jaoks varem v\u00e4lja on t\u00f6\u00f6tanud. Firma s\u00f5nul on suurimaks probleemiks suuremate magnetite tootmisele \u00fcleminek – siiani on suudetud valmistada vaid nanokomposiitide \u00f5hukesi kilesid. Suuremate magnetite tootmine saab olema keeruline, sest Hadjipanayis’i s\u00f5nul on kasutatavad materjalid omavahel kergesti reageerivad.<\/p>\n

Uurimisgrupp teeb katseid paljude erinevate nanoosakestega, nende hulgas kombineeritakse omavahel n\u00e4iteks neod\u00fc\u00fcmil p\u00f5hinevaid nanoosakesi rauap\u00f5histega. Teiseks v\u00e4ljakutseks on nanoosakeste segu saamine, olles kindel, et nad on p\u00f6\u00f6rd\u00fchenduse tekkeks omavahel piisavas kontaktis. ,,Astume \u00fche sammu korraga,” v\u00f5ttis Hadjipanayis asja kokku.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Teadlased valmistavad uusi komposiitmaterjale, t\u00e4nu millele saaks t\u00f6\u00f6tada v\u00e4lja tugevamaid magneteid, millede valmistamiseks on tarvis v\u00e4iksemas koguses haruldasi muldmetalle. Tugevamad ja kergemad magnetid v\u00f5ivad turule j\u00f5uda juba paari j\u00e4rgmise aasta jooksul, t\u00e4nu milledele saaks valmistada efektiivsemaid automootoreid ning tuulegeneraatoreid. Teadlased vajavad seesugust uut materjali, sest praegu kasutatavad parimad magnetid koosnevad paljuski haruldastest muldmetallidest e. lantanoididest, […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-13458","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/13458","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=13458"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/13458\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=13458"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=13458"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=13458"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}