{"id":13462,"date":"2011-01-23T23:14:31","date_gmt":"2011-01-23T20:14:31","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=13462"},"modified":"2011-01-23T23:14:31","modified_gmt":"2011-01-23T20:14:31","slug":"nanoskaalas-kois-samm-lahemale-keerulistele-iseorganiseeruvatele-nanomaterjalidele","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=13462","title":{"rendered":"Nanoskaalas k\u00f6is: samm l\u00e4hemale keerulistele iseorganiseeruvatele nanomaterjalidele"},"content":{"rendered":"

Teadlased Ameerika \u00dchendriikide Energiaministeeriumi Lawrence Berkeley Riiklikust Laboratoorimist asetasid \u00fchele teljele pol\u00fcmeere, mis seej\u00e4rel iseeneslikult end nanoskaalas k\u00f6ieks p\u00f5imisid. Struktuuri kompleksus sarnaneb olemuselt bioloogiliste s\u00fcsteemide keerukusele.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Berkeley Laboratooriumi teadlased valmistasid nanoskaalas k\u00f6ie, mis end ise p\u00f5imib. Pilt on nanoskaalas kujutis struktuurist, mis saadi aatomj\u00f5u mikroskoobiga.<\/p><\/div>\n

See uurimus on uusim areng loodust matkivate keerukate kuid ka raskeid tingimusi, n\u00e4iteks kuuma ja kuivust taluvate struktuuridega iseorganiseeruvate nanoskaalas materjalide seas, kirjutab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

Kuigi uurimus on alles varajases arenguj\u00e4rgus, v\u00f5ib see viia uute rakendusteni, mis kombineerivad m\u00f5lema maailma parimaid omadusi. Ehk saab neid kasutada nanoskaalas juhtmete ja teiste struktuuride konstrueerimisel justkui tugitaladena. V\u00f5i siis saaks neid kasutada ravimite kohaleviimise transpordivahendina, mis sihiks haigusi molekulaarskaalas. V\u00f5i siis v\u00f5iks arendada v\u00e4lja molekulaarsensoreid ning s\u00f5elasarnaseid seadmeid, mis molekule \u00fcksteisest eraldaksid.<\/p>\n

Antud uurimuses tekitasid teadlased s\u00fcnteetiliste pol\u00fcmeeride pol\u00fcpeptoidide jaoks tingimused, kus nad end ise keerulisemateks struktuurideks organiseerusid: esmalt lehekesteks, seej\u00e4rel lehekeste mitmikkihtideks, mis end omakorda kaksikspiraaliks kokku rullisid, sarnanedes nii n\u00f6\u00f6rile, mille diameeter on k\u00f5igest 600 nanomeetrit.<\/p>\n

,,Selline hierarhiline iseorganiseerumine sarnaneb bioloogiliste materjalide, n\u00e4iteks kollageeni, iseloomulike tunnustega, kuid seesuguste s\u00fcnteetiliste struktuuride v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine on siiani suureks v\u00e4ljakutseks osutunud,” s\u00f5nas Ron Zuckermann<\/strong>, \u00fcks uurimuse l\u00e4bi viinud teadlasi.<\/p>\n

Teadlased saavad erinevalt tavalistest pol\u00fcmeeridest lisaks ka k\u00f6iesarnaste struktuuride tekkimist aatom-aatomi haaval kontrolli all hoida. Samuti osatakse tekitada kindla pikkuse ja j\u00e4rjekorraga spiraale. Seesugune kohandatavus abil saaks tulevikus valmistada s\u00fcnteetilisi struktuure, mis matkiksid biloogiliste materjalide v\u00f5imet saavutada \u00fclimat t\u00e4psust, n\u00e4iteks kindlatele molekulidele koha loomiseks.<\/p>\n

,,Loodus kasutab suure funktsionaalsusega struktuuride loomiseks kindlaid pikkuseid ning j\u00e4rjestusi. Antikeha tunneb \u00e4ra kindla proteiini, seda me matkida \u00fcritamegi,” lisas Zuckermann.<\/p>\n

Teadlased tegid oma katseid bioinspireeritud pol\u00fcmeeride ehk peptoididega. Peptoidid on struktuurid, mis matkivad peptiide, mida loodus kasutab proteiinide valmistamisel. Proteiide tegemise asemel soovivad teadlased aga kasutada peptoide, et valmistada s\u00fcnteetilisi struktuure, mis k\u00e4ituksid sarnaselt proteiinidele.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6r\u00fchm alustas blokk kopol\u00fcmeeriga, mis on kahest v\u00f5i rohkemast monomeerist koosnev pol\u00fcmeer.<\/p>\n

,,Lihtsaimad blokk kopol\u00fcmeerid iseorganiseeruvad nanoskaalas struktuurideks, kuid me tahtsime n\u00e4ha, kuidas saaks bioinspireeritud \u00fcksuste kindlat j\u00e4rjestust ja funktsionaalsust kasutada \u00e4ra keerulisemate struktuuride valmistamiseks,” selgitas Rachel Segalman<\/strong>, \u00fcks Berkeley Laboratooriumi teadlasi.<\/p>\n

Pidades seda silmas, tuli peptoidi t\u00fckid robootiliselt s\u00fcnteesida, t\u00f6\u00f6delda ning seej\u00e4rel iseorganiseeruvusele kaasa aitavasse \u00a0lahusesse lisada.<\/p>\n

Tulemuseks saadi mitmeid isetekkinud kujusid ja struktuure, milledest intrigeerivaimaks olid isep\u00f5imunud spiraalid. Spiraali hierarhiline struktuur ning fakt, et seda sai aatom-aatomi haaval manipuleerida, t\u00e4hendab, et seda saaks kasutada \u0161abloonina nanoskaalas komplekssete struktuuride mineraliseerimiseks.<\/p>\n

,,Idee seisneb komplekssete nanoskaalas struktuuride valmistamises v\u00f5imalikult v\u00e4hese sekkumisega,” \u00fctles Hannah Murnen<\/strong>. Teadlaste j\u00e4rgmiseks eesm\u00e4rgiks on kasutada \u00e4ra fakti, et neil on struktuuri j\u00e4rjestuse \u00fcle minimaalne kontroll ning uurida kui v\u00e4ikesed keemilised muutused spiraalstruktuuri m\u00f5jutavad.<\/p>\n

,,Need p\u00f5imunud spiraalid on \u00fched esimesed \u00f5nnestunud katsed atomaartasemel t\u00e4psete blokk kopol\u00fcmeeride valmistamisel,” s\u00f5nas Zuckermann. ,,Eesm\u00e4rk on v\u00f5tta midagi, mida me \u00fcldiselt plastseks peame, ning v\u00f5imaldada sel moodustada struktuure mis on keerulisemad ning palju funktsionaalsemad, n\u00e4iteks suudaksid need \u00e4ra tunda kindlaid molekule, looduses teevad seda proteiinid.”<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel \u201cHierarchical Self-Assembly of a Biomimetic Diblock Copolypeptoid into Homochiral Superhelices<\/a>\u201d<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Teadlased Ameerika \u00dchendriikide Energiaministeeriumi Lawrence Berkeley Riiklikust Laboratoorimist asetasid \u00fchele teljele pol\u00fcmeere, mis seej\u00e4rel iseeneslikult end nanoskaalas k\u00f6ieks p\u00f5imisid. Struktuuri kompleksus sarnaneb olemuselt bioloogiliste s\u00fcsteemide keerukusele. See uurimus on uusim areng loodust matkivate keerukate kuid ka raskeid tingimusi, n\u00e4iteks kuuma ja kuivust taluvate struktuuridega iseorganiseeruvate nanoskaalas materjalide seas, kirjutab Physorg.com. Kuigi uurimus on alles varajases […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-13462","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/13462","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=13462"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/13462\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=13462"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=13462"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=13462"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}