{"id":1379,"date":"2010-01-22T12:00:34","date_gmt":"2010-01-22T09:00:34","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=1379"},"modified":"2010-06-28T13:34:13","modified_gmt":"2010-06-28T10:34:13","slug":"washingtoni-ulikooli-uurimus-heidab-valgust-kaabusgalaktikate-kujunemisele","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=1379","title":{"rendered":"Washingtoni \u00fclikooli uurimus heidab valgust k\u00e4\u00e4busgalaktikate kujunemisele"},"content":{"rendered":"

<\/p>\n

P\u00e4rast miljonite superarvutite simulatsiooni tundide on Washingtoni \u00fclikooli astronoomi <\/strong>Fabio Governato juhitud t\u00f6\u00f6grupp t\u00f5en\u00e4oliselt leidnud lahenduse anomaaliale, mis on seniajani kimbutanud \u00fcle 20 aasta tagasi avaldatud k\u00fclma tumeaine teooriat.<\/strong><\/p>\n

\n

1984.aastal kolme USA f\u00fc\u00fcsiku poolt avaldatud teooria suudab \u00e4\u00e4rmiselt edukalt seletada, miks galaktikad ning t\u00e4heparved ei paikne t\u00e4nap\u00e4evases univerumis mitte \u00fchtlaselt vaid pigem k\u00e4rgstruktuurina. Selle kohaselt kujunes universumi struktuur j\u00e4rk-j\u00e4rguliselt \u2013 v\u00e4iksed osakesed p\u00f5rkusid ning \u00fchinesid \u00fcksteisega j\u00e4rjest suuremateks gravitatsioonilise vastastikm\u00f5ju t\u00f5ttu. Teooria suutis h\u00e4mmastavalt h\u00e4sti seletada kus, kui palju ja millal galaktikad kujunesid, ent sellel oli \u00fcks puudus \u2013 see ei suutnud seletada k\u00e4\u00e4busgalaktikate olemasolu. Selle asemel ennustas viimane, et suurtes galaktikates peaks olema tundumalt rohkem t\u00e4hti ning tumeainet.<\/p>\n

\"cen_scdm_32mpc\"

Suurem\u00f5\u00f5tmelise kosmilise struktuuri kujunemist kirjeldava simulatsiooni l\u00f5pptulemus v\u00f5ttes aluseks k\u00fclma tumeaine teooria. Allikas: NASA<\/p><\/div>\n

\u201eEelnev t\u00f6\u00f6 p\u00f5hines ainult lihtsal kirjeldusel kus ja millal t\u00e4hed galaktikas kujunevad,\u201c \u00fctles Fabio Covernato<\/strong>. \u201eMeie aga viisime rahvuslikes superarvutuskeskustes l\u00e4bi uued, paremate algandmetega arvutisimulatsioonid, mis v\u00f5tavad arvesse kus ja kuidas t\u00e4htede kujunemine galaktikas t\u00e4pselt aset leiab,\u201c lisab ta.<\/p>\n

Simulatsioon n\u00e4itas, et massiivsete t\u00e4htede plahvatamisel ehk supernoovadeks muutumisel kannab plahvatusel tekkiv l\u00f6\u00f6klaine suure hulga gaasi selle keskmest minema. Sellest ainest kujunevad hiljem k\u00e4\u00e4busgalaktikad. Ent massi kadumine tingib ka gravitatsioonilise t\u00f5mbe j\u00e4rsu n\u00f5rgenemise, mille tulemusena triivib ka suur hulk tumeainet galaktikast minema. Samalaadne protsess toimuks, kui P\u00e4ike \u00fchel hetkel P\u00e4ikeses\u00fcsteemist lihtsalt \u00e4ra kaoks \u2013 tulemusena paiskuksid planeedid t\u00e4htedevahelisse ruumi.<\/p>\n

Nimetatud plahvatuste lisamisel simulatsiooni oli tulemuseks tunduvalt v\u00e4iksema tihedusega galaktikate moodustumine, mis on reaalsele maailmaruumile \u00fcllatavalt sarnane. \u201eK\u00fclma tumeaine teooria t\u00f6\u00f6tab h\u00e4mmastavalt h\u00e4sti n\u00e4idates kus, millal ja kuidas galaktikad moodustuvad. Meie t\u00f6\u00f6 tulemusena leidsime parema kirjelduse protsessidele, mida me reaalses universumis teame ilmnevat ning seet\u00f5ttu on ka simulatsioonid t\u00e4psemad,\u201c nentis Covernato.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6grupp kasutas oma mudelit esialgu kahe k\u00e4\u00e4busgalaktika moodustumise simuleerimiseks. Marla Geha<\/strong>, Yale \u00fclikooli astronoom, kes projektis ei osalenud j\u00e4\u00e4b tulemuste suhtes \u00e4raootavale seisukohale, oodates, et uus kirjeldusviis peaks paika rohkemate galaktikate kirjeldamisel. Siiski kirjutab ta oma kaasessees ajakirjas Nature, et simulatsioonis kujunenud galaktikad on peaaegu eristamatud p\u00e4ris galaktikatest ning see on selgeks m\u00e4rgiks, et t\u00f6\u00f6grupp on \u00f5igel teel.<\/p>\n

\n

\n

Tumeaine ning k\u00fclma tumeaine teooria<\/strong><\/p>\n

\n