<\/p>\n
<\/p>\n
21. jaanuaril avaldatud NASA uurimus leiab, et viimane aastak\u00fcmne oli soojeim alates usaldusv\u00e4\u00e4rsete ilmavaatluste algusest 1880. aastal. Lisaks platseerub 2009. aasta keskmise pinnatemperatuuri j\u00e4rgi soojemate aastate edetabelis teisele kohale. L\u00f5una poolkeral oli aga m\u00f6\u00f6dunud aasta soojeim, mis eales m\u00f5\u00f5detud.<\/strong><\/p>\n Kuigi 2008. aasta oli aastak\u00fcmne jahedaim aasta tugeva troopilist Vaikset ookeani jahutava La Nina n\u00e4htuse t\u00f5ttu, oli 2009. aasta juba taas rekordilise globaalse temperatuuriga, v\u00e4idab NASA Goddard’i Kosmose Uuringute Instituudi (GISS) poolt tehtud anal\u00fc\u00fcs. Viimane aasta oli rekordaastast 2005 vaid murdosa v\u00f5rra k\u00fclmem paigutades selle samasse ritta aastatega 1998, 2002, 2003, 2006 ja 2007.<\/p>\n \u201eAasta keskmiste temperatuuride ning nende platseerumise kohta aasta l\u00f5ikes on alati suur huvi, ent selline paigutus l\u00e4heb tihti m\u00f6\u00f6da probleemi p\u00f5hiolemusest m\u00f6\u00f6da,\u201c \u00fctles James Hansen<\/strong>, GISS-i direktor: \u201eEl Nino-La Nina ts\u00fckkel p\u00f5hjustab aastate l\u00f5ikes alati temperatuuris v\u00e4ikseid variatsioone. Kuid kui v\u00f5tame nende k\u00f5ikumiste k\u00f5rvaldamiseks viimase viie -v\u00f5i k\u00fcmne aasta keskmise, on selge, et kliimasoojenemine j\u00e4tkub pidurdamatult,\u201c lisas ta.<\/p>\n Aastak\u00fcmme alates jaanuarist 2000 kuni detsembrini 2009 oli k\u00f5ige soojem aastak\u00fcmme, mis kunagi m\u00f5\u00f5detud. Alates 1880. aastast, mil t\u00e4psed ilmavaatlused v\u00f5imalikuks muutusid, on kliimasoojenemise tendents selgelt vaadeldav, hoolimata kliimajahenemisest aastatel 1940-1970. \u201eSee on t\u00e4htis number, mida meelespidada,\u201c \u00fctles GISS-i klimatoloog Gavin Schmidt<\/strong>: \u201evahe keskmiselt temperatuurilt teisel kohal oleva aasta ning kuuendal kohal oleva vahel on triviaalne. Teatav temperatuuri m\u00f5\u00f5tmisel lubatav viga on tihti suurem kui vahe m\u00f5nede soojemate aastate keskmises temperatuuris.\u201c<\/p>\n GISS kasutab oma temperatuuri anal\u00fc\u00fcsi koostamiseks avalikult k\u00e4ttesaadavaid andmeid kolmest allikast. Esiteks ilmavaatluste andmeid rohkem kui tuhandest metereoloogiajaamast \u00fcle kogu maailma, satelliidi vaatlusi merepinna temperatuuride kohta ning Antarktika uurimisjaama vaatlusandmeid. Teised kliimamuutumist uurivad r\u00fchmad kasutavad oma anal\u00fc\u00fcsis teistsuguseid tehnikaid. Nii toetub Met Office Hadley Centre Suurbritannias n\u00e4iteks GISS-i algandmete kogumiseks sarnastele meetoditele, ent v\u00e4listab andmed Arktikast ning Antarktikast, kus vaatlusjaamade hulk on t\u00fchine. Kuigi m\u00f5lemad meetodite p\u00f5hjal koostatud anal\u00fc\u00fcsid erinevad teineteises aastate l\u00f5ikes kergelt, on aastak\u00fcmnete suunduvus siiski kattuv.<\/p>\n \u201eSiin toodud tulemused ning populaarne rahva arvamus kliimamuutuse kohta on selgelt vastuoluline. Viimasel aastak\u00fcmnel ei ole globaalne soojenemine peatunud,\u201c l\u00f5petas Hansen mustades toonides.<\/p>\n \n Lisaks:<\/strong><\/p>\n NASA pressiteade:<\/p>\n http:\/\/www.nasa.gov\/home\/hqnews\/2010\/jan\/HQ_10-017_Warmest_temps.html<\/a><\/p>\n GISS-i koduleht:<\/p>\n http:\/\/www.giss.nasa.gov\/<\/a><\/p>\n Lisamaterjale GISS-i anal\u00fc\u00fcsi kohta:<\/p>\n
\nViimasel kolmel aastak\u00fcmnel on GISS-i andmed n\u00e4idanud temperatuuri t\u00f5usu 0,2 C aastak\u00fcmne kohta. \u00dcldiselt on aasta keskmine temperatuur t\u00f5usnud alates 1880.aastast 0,8 C.<\/p>\n