{"id":1394,"date":"2010-01-30T19:55:42","date_gmt":"2010-01-30T16:55:42","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=1394"},"modified":"2010-07-15T18:54:36","modified_gmt":"2010-07-15T15:54:36","slug":"superarvutid-lubavad-kiigata-tuumareaktori-sisemusse","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=1394","title":{"rendered":"Superarvutid lubavad kiigata tuumareaktori sisemusse."},"content":{"rendered":"<p><!-- \t\t@page { margin: 2cm } \t\tP { margin-bottom: 0.21cm } --><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 0cm;\"><strong>Uus Argonne&#8217;i rahvusliku laboratooriumi poolt loodud arvuti algoritm lubab j\u00e4lgida tuumal\u00f5hustumist t\u00e4psemate detailideni kui eales varem.<\/strong><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 0cm; font-weight: normal;\">R\u00fchm tuumainsenere ning arvutiteadlasi Argonne&#8217;i Rahvuslikuks Laboratooriumis arendavad neutroni transpordikoodi UNIC, mis lubab esimest korda m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse t\u00e4psuseni vaadelda, mis tuumareaktori sisemuses toimub.<\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 0cm; font-weight: normal;\">Antud programm on potentsiaalselt h\u00e4davajalik tuumareaktorite loomiseks, mis on ohutud, odavad ning keskkonnas\u00f5bralikud. Reaktori sisemuse geomeetria modelleerimiseks on vaja sinna kaasata miljardeid ruumi elemente, sadu erinevaid nurki ning tuhandeid energiagruppe, mis kokkuv\u00f5etuna viivad kvadriljonite potentsiaalselt v\u00f5imalike lahendusteni.<\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 0cm; font-weight: normal;\">Sellises m\u00e4\u00e4ras l\u00e4biviidavad arvutused on isegi praeguste v\u00f5imsaimate arvutite jaoks liialt mahukad, mist\u00f5ttu rajanevad tuumarektorite t\u00f6\u00f6 simulatsioonid suures m\u00e4\u00e4ras hinnangutele. Ent hinnangud lisavad alati tulevikuennustustesse m\u00e4\u00e4ramatust, mida arusaadavatel p\u00f5hjustel reaktorite disainis ega opereerimise parameetrites lubada ei saa.<\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 0cm; font-weight: normal;\">\u201eUNIC-i koodi eesm\u00e4rgiks on neid m\u00e4\u00e4ramatusi ning k\u00f5rvalekaldeid v\u00e4hendada asendades praegused keskp\u00e4rased hindamistehnikad t\u00e4psemate lahendusmeetoditega, mis baseeruvad reaktori \u00fcksikasjalikul geomeetrial,\u201c \u00fctles <strong>Andrew Siegel<\/strong>, Argonne&#8217;i arvutiteadlane ning reaktorisimulatsiooni t\u00f6\u00f6r\u00fchma juht.<\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 0cm; font-weight: normal;\">UNIC on t\u00f5estanud oma t\u00f6\u00f6sujuvust juba USA energiaosakonna (DEO) arvutikeskuses, mis on koduks mitmetele maailma kiireimatele superarvutitele. Kuigi kood ei ole veel oma arengu l\u00f5ppstaadiumis, on see juba andnud uusi teadustulemusi. Argonne&#8217;i r\u00fchm viis l\u00e4bi suure t\u00e4psusega simulatsioonid Zero Power reaktori, Ameerika esimese katsereaktori, eksperimentide baasil. UNIC-i abiga \u00f5nnestus uurijate hinnangutel reaktori t\u00e4ielikku geomeetriat edukalt kirjeldada v\u00f5rreldes seda olemasoleva eksperimentaalandmetega.<\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 0cm; font-weight: normal;\">Argonne&#8217;i UNIC kood annab reaktoridisaineritele uue v\u00f5imsa t\u00f6\u00f6riista keskkonnas\u00f5bralike uue p\u00f5lvkonna reaktorite loomiseks. Integreerides antud koodi maailma superarvutitega, lubab UNIC uurijatel lisaks reaktoris toimuvate protsesside paremale m\u00f5istmisele ennustada ka paljude uute katsej\u00e4rgus olevate lahenduste k\u00e4itumist reaalsuses.<\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 0cm; font-weight: normal;\">UNIC-i koodi arendust rahastab peamiselt USA Energia Osakond Tuumaenergia Arenenud modelleerimis -ning simulatsiooni programmi (NEAMS) kaudu. Uus kood m\u00e4ngib peamist rolli NEAMS-i j\u00f5upingutustes asendada traditsiooniline \u201ekatsel-p\u00f5hinev\u201c meetod uue \u201eteadusp\u00f5hise\u201c l\u00e4henemisviisiga. See t\u00e4hendaks edasistes uuringutes m\u00e4rksa enam arenenud simulatsioonide ning mudelite kasutamist.<\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 0cm; font-weight: normal;\"><strong>L\u00e4bi viidud Zero reaktori simulatsioon<\/strong><\/p>\n<p><object classid=\"clsid:d27cdb6e-ae6d-11cf-96b8-444553540000\" width=\"425\" height=\"344\" codebase=\"http:\/\/download.macromedia.com\/pub\/shockwave\/cabs\/flash\/swflash.cab#version=6,0,40,0\"><param name=\"allowFullScreen\" value=\"true\" \/><param name=\"allowscriptaccess\" value=\"always\" \/><param name=\"src\" value=\"http:\/\/www.youtube.com\/v\/nLcsliViXPM&amp;hl=en_GB&amp;fs=1&amp;rel=0\" \/><param name=\"allowfullscreen\" value=\"true\" \/><embed type=\"application\/x-shockwave-flash\" width=\"425\" height=\"344\" src=\"http:\/\/www.youtube.com\/v\/nLcsliViXPM&amp;hl=en_GB&amp;fs=1&amp;rel=0\" allowfullscreen=\"true\" allowscriptaccess=\"always\"><\/embed><\/object><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 0cm; font-weight: normal;\">\n<p style=\"margin-bottom: 0cm;\"><strong>UNIC kood.<\/strong><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 0cm; font-weight: normal;\">UNIC koodi arendatakse NEAMS-i programmi \u00fche osana.<\/p>\n<ul>\n<li><span style=\"font-weight: normal;\">UNIC koodi kirjeldav memorandum avaldati esimest korda 2008. juunis <\/span><strong>Andrew R. Siegel<\/strong><span style=\"font-weight: normal;\">&#8216;i,<\/span><strong> Cristian Rabit<\/strong><span style=\"font-weight: normal;\">&#8216;i<\/span><strong> <\/strong><span style=\"font-weight: normal;\">ja <\/span><strong>Stephen F. Siegel<\/strong><span style=\"font-weight: normal;\">&#8216;i poolt.<\/span><\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li><span style=\"font-weight: normal;\">Olemuselt on see struktureerimata neutroni transpordi kood, mis v\u00f5imaldab tuumarektorist saada rohkete detailidega kirjeldust.<\/span><\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li><span style=\"font-weight: normal;\">Simulatsiooni \u00fclesandeks on v\u00e4hendada ligikaudsest arvutamisest tingitud ebat\u00e4psusi ning asendada need otseste lahendusmeetoditega.<\/span><\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li><span style=\"font-weight: normal;\">L\u00f5pptulemusena peaks valmima kood, mis lubaks superarvutitel antud protsessi l\u00e4bi viia viimaste m\u00e4lu liigselt koormamata, kuna neutroni transpordi v\u00f5rrand on olemuselt seitsme dimensiooniline (kolm ruumi, kaks nurga, \u00fcks energia ning \u00fcks aja jaoks) ning seega \u00e4\u00e4rmiselt m\u00e4lumahukas.<\/span><\/li>\n<\/ul>\n<p style=\"margin-bottom: 0cm;\">\n<p style=\"margin-bottom: 0cm;\"><strong>Lisaks.<\/strong><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 0cm; font-weight: normal;\">Argonne&#8217;i laboratooriumi pressiteade<\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 0cm; font-weight: normal;\"><a href=\"http:\/\/www.anl.gov\/Media_Center\/News\/2010\/news100121.html\">http:\/\/www.anl.gov\/Media_Center\/News\/2010\/news100121.html<\/a><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 0cm; font-weight: normal;\">UNIC koodi kirjeldav memorandum<\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 0cm; font-weight: normal;\"><a href=\"http:\/\/vsl.cis.udel.edu\/downloads\/moc_tr_2008.pdf\">http:\/\/vsl.cis.udel.edu\/downloads\/moc_tr_2008.pdf<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Uus Argonne&#8217;i rahvusliku laboratooriumi poolt loodud arvuti algoritm lubab j\u00e4lgida tuumal\u00f5hustumist t\u00e4psemate detailideni kui eales varem. R\u00fchm tuumainsenere ning arvutiteadlasi Argonne&#8217;i Rahvuslikuks Laboratooriumis arendavad neutroni transpordikoodi UNIC, mis lubab esimest korda m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse t\u00e4psuseni vaadelda, mis tuumareaktori sisemuses toimub. Antud programm on potentsiaalselt h\u00e4davajalik tuumareaktorite loomiseks, mis on ohutud, odavad ning keskkonnas\u00f5bralikud. Reaktori sisemuse geomeetria modelleerimiseks [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-1394","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1394","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1394"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1394\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1394"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1394"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1394"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}