{"id":13953,"date":"2011-02-06T22:57:18","date_gmt":"2011-02-06T19:57:18","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=13953"},"modified":"2011-02-06T22:58:17","modified_gmt":"2011-02-06T19:58:17","slug":"mootor-mis-saab-energiat-helilainetest","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=13953","title":{"rendered":"Uus mootor kasutab soojuse elektriks muutmisel \u00e4ra helilaineid"},"content":{"rendered":"

Seade kasutab suurema efektiivsuse tagamiseks termoakustikat.<\/strong><\/p>\n

Uus firma t\u00f6\u00f6tas v\u00e4lja uut t\u00fc\u00fcpi mootori, mis toodab energiat sama efektiivselt kui k\u00fctuseelement kuid mis maksab ligi poole v\u00e4hem kui sisep\u00f5lemismootor.<\/p>\n

Kanadas, Vancouveris asuv firma Etalim<\/strong> v\u00e4idab, et selle v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud korvpalli suurune mootor parandab energiatootmise \u00f6konoomsust energia ja soojus koostootmiseks kodudes ning viisi, mille abil \u00e4ra kasutada fokusseerivate p\u00e4ikesepaneelide toodetud soojust, kirjutab technologyreview.com<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Helibarj\u00e4\u00e4r: See protot\u00fc\u00fcp kasutab soojuse elektriks muutmisel termoakustikat. Pilt: Etalim<\/p><\/div>\n

Firmal on valmis ehitatud protot\u00fc\u00fcp, kuid soovitavad 40% k\u00f5rgemad efektiivsused, mis arvutimudelite kohaselt v\u00f5imalikud on, on veel saavutamata.<\/p>\n

Seadme m\u00f5ningad printsiibid on sarnased Stirlingi mootoriga, kus sisemist soojusallikat kasutatakse kindla t\u00f6\u00f6tava gaasi(tavaliselt heeliumi) koguse paisutamiseks, mis seej\u00e4rel jahedamasse ruumi viimise j\u00e4rel uuesti kokku t\u00f5mbub. See paisumise-kokku t\u00f5mbumise ts\u00fckkel kordab ennast, muutes soojuse kolbi liigutamise abil mehaaniliseks t\u00f6\u00f6ks.<\/p>\n

Etalim’i tegevdirektor Ron Kopfler<\/strong> s\u00f5nab, et Stirlingi mootori p\u00f5hiliseks probleemiks on fakt, et need peavad efektiivsuse saamiseks t\u00f6\u00f6tama v\u00e4ga k\u00f5rgetel temperatuuridel ning r\u00f5hkudel, mist\u00f5ttu mootorisse suletud gaasi sees hoidmine raskendatud on. ,,Sellistel temperatuuridel ei saa kasutada tavap\u00e4raseid tihendusmeetodeid,” selgitas ta. ,,Ei saa kasutada kummi, m\u00e4\u00e4rdeaineid. Peab olema kuiv metall metallil, mis on aga v\u00e4ga kallid, \u00fclima t\u00e4psusega tehtud osad, t\u00f5stes mootori enda hinna k\u00f5rgele.”<\/p>\n

Thomas Steiner<\/strong>, Etalim’i \u00fcks asutajaid ning p\u00f5hilisi teadlasi n\u00e4gi v\u00f5imalust kuidas eemaldada k\u00f5ik kummist osad ning tihendid, mis kindlasti kuluvad ning leketel tekkida lasevad, kasutades termoakustikale p\u00f5hinevat disaini, mis kasutab kinnises ruumis helilainete kontrollimiseks \u00e4ra soojust.<\/p>\n

Etalim’i mootori sisemusse on asetatud metallplaat, mis t\u00e4idab tavalise Stirlingi mootori kolbi funktsiooni. Kui r\u00f5hu all olev heelium plaadi \u00fclaosas kuumeneb, v\u00f5imenduvad l\u00e4bi plaadi liikuvad helilained, pannes plaadi vibreerima ning sundides selle all asuvat metallmembraani(eraldatud jahedama heeliumi kihiga) v\u00f5lli alla suruma. Mehaaniline h\u00f5\u00f5rdumine puudub t\u00e4ielikult. V\u00f5ll on kinnitatud elektrit tootva vahelduvvoolugeneraatoriga.<\/p>\n

Plaadi vibreerimine liigutab v\u00f5lli \u00fche ts\u00fckli jooksul ainult kahe kolmandiku millimeetri v\u00f5rra, seega liigutatakse heeliumit iga ts\u00fckliga vaid natukese. Siiski saavutab mootor kiire tempo: 500 ts\u00fcklit sekundis. ,,Minnes \u00fcle k\u00f5rgematele sagedustele, saab sellest veelgi rohkem elektrit,” s\u00f5nas Greg Swift<\/strong>, termoakustika ekspert Los Alamose Riiklikust Laboratooriumist, kes on Etalim’i mootori esialgset varianti juba n\u00e4inud. ,,Steiner on erinevat disaini suunda kasutades t\u00f5esti hea t\u00f6\u00f6 teinud ning vigade tegemist v\u00e4ltinud.”<\/p>\n

Firma ambitsioonid on k\u00f5rged. Esimene, eelmisel aastal valminud protot\u00fc\u00fcp n\u00e4itas, et idee t\u00f6\u00f6tab, kuid et kasutati v\u00f5rdlemisi madalat temperatuuri, siis saadi efektiivsuseks vaid 10%. Sel kevadel tahetakse teise protot\u00fc\u00fcbiga 500\u00b0C juures saavutada 20-30 protsendiline efektiivsus.<\/p>\n

40 % efektiivsusega ning 700 \u00b0C juures t\u00f6\u00f6tav\u00a0kommertstoode on plaanitud 2012 aastasse. Algselt hakatakse seda m\u00fc\u00fcma kui odavamat ning kauakestvamat alternatiivi k\u00fctuseelementidele kodudes kasutatava elektri ja soojuse koostootmiseks. Firma arvab, et nad suudavad valmistada mootori, mille \u00fcks vatt maksaks v\u00e4hem kui $1(umbes 1,4 Eurot) ning nende pikaajaline eesm\u00e4rk on saada vati hinnaks 15 dollari senti(0,21 Euro senti), mis teeks sellest odavama ning sisep\u00f5lemismootoriga v\u00f5rreldava mootori.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Seade kasutab suurema efektiivsuse tagamiseks termoakustikat. Uus firma t\u00f6\u00f6tas v\u00e4lja uut t\u00fc\u00fcpi mootori, mis toodab energiat sama efektiivselt kui k\u00fctuseelement kuid mis maksab ligi poole v\u00e4hem kui sisep\u00f5lemismootor. Kanadas, Vancouveris asuv firma Etalim v\u00e4idab, et selle v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud korvpalli suurune mootor parandab energiatootmise \u00f6konoomsust energia ja soojus koostootmiseks kodudes ning viisi, mille abil \u00e4ra kasutada […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-13953","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/13953","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=13953"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/13953\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=13953"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=13953"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=13953"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}