{"id":13957,"date":"2011-02-06T23:21:49","date_gmt":"2011-02-06T20:21:49","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=13957"},"modified":"2011-02-06T23:21:49","modified_gmt":"2011-02-06T20:21:49","slug":"teadlased-naitasid-et-klaas-sulab-absoluutse-nulli-juures","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=13957","title":{"rendered":"Teadlased n\u00e4itasid et klaas sulab absoluutse nulli juures"},"content":{"rendered":"<p><strong>Tel Avivi Keemia \u00dclikooli Professor Eran Rabani ning kolleegid Columbia \u00dclikoolist avastasid uue, klaasi valmistamiseks kasutatavate vedelike juures t\u00e4heldatava kvantmehaanilise efekti. Nad tegid kindlaks, et klaasi on v\u00f5imalik sulatada &#8211; mitte seda kuumutades vaid jahutades seda ligi absoluutse nullini.<\/strong><\/p>\n<p>Sellel uuel elementaarsel uurimuses, mis avaldatakse teadusajakirjas Nature Physics, on praegu piiratud praktilised rakendused, s\u00f5nas professor Rabani. Ent teades miks materjalid k\u00e4ituvad nagu nad k\u00e4ituvad, sillutame me teed tuleviku l\u00e4bimurreteni. ,,Huvitav on siin see, et t\u00e4nu kvantefektile saame me klaasi sulatada seda jahutades. Tavaliselt sulatame me seda kuumutades.&#8221;<\/p>\n<div id=\"attachment_13958\" style=\"width: 350px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/02\/110202102748-large.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-13958\" class=\"size-full wp-image-13958 \" title=\"110202102748-large\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/02\/110202102748-large.jpg\" alt=\"\" width=\"340\" height=\"509\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/02\/110202102748-large.jpg 566w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/02\/110202102748-large-200x300.jpg 200w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/02\/110202102748-large-250x374.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 340px) 100vw, 340px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-13958\" class=\"wp-caption-text\">Klaaspurk. Teadlased tegid kindlaks, et klaasi on v\u00f5imalik sulatada jahutades seda absoluutse nulli l\u00e4hedase temperatuurini. Pilt: iStockphoto<\/p><\/div>\n<p><a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Uncertainty_principle\">Heisenbergi printsiibile<\/a> tuginedes n\u00e4itasid professor Rabani ning kolleegid oma \u00fcllatavat looduslikku klaasiga toimuvat n\u00e4htust, kirjutas <a href=\"http:\/\/www.sciencedaily.com\/releases\/2011\/02\/110202102748.htm\">sciencedaily.com<\/a>.<\/p>\n<p>V\u00e4hemasti teoorias saab mitmeid Maal leiduvaid materjale, n\u00e4iteks akendes kasutatavat r\u00e4ni saab klaasiks muuta, kui neid piisavalt kiiresti jahutada. Uus uurimus v\u00e4idab aga, et v\u00e4ga eriliste tingimuste korral, m\u00f5ne kraadi juures \u00fcle absoluutse nulli, saab klaasi sulatada.<\/p>\n<p>See k\u00f5ik tuleneb molekulide korrap\u00e4rast materjalis, selgitas professor Rabani. Jahutamisprotsessi mingil hetkel v\u00f5ib materjalist saada klaas ning vajalike tingimuste olemasolu korral ka vedelik.<\/p>\n<p>,,Me loodame et tulevikus tehtavad laborikatsed kinnitavad meie ennustusi,&#8221; lausus ta.<\/p>\n<p>Uurimust inspireeris Nobeli Preemia v\u00f5itnud Philip W. Anderson, kes kirjutas, et klassikaliste klaaside m\u00f5istmine on siiani tahke aine f\u00fc\u00fcsikas \u00fcks suurimaid lahendamata k\u00fcsimusi.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.sciencedaily.com\/releases\/2011\/02\/110202102748.htm\">Allikas<\/a><\/p>\n<p>Teadusartikkel &#8220;<a href=\"http:\/\/www.nature.com\/nphys\/journal\/v7\/n2\/full\/nphys1865.html\">Quantum fluctuations can promote or inhibit glass\u00a0formation<\/a>&#8220;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Tel Avivi Keemia \u00dclikooli Professor Eran Rabani ning kolleegid Columbia \u00dclikoolist avastasid uue, klaasi valmistamiseks kasutatavate vedelike juures t\u00e4heldatava kvantmehaanilise efekti. Nad tegid kindlaks, et klaasi on v\u00f5imalik sulatada &#8211; mitte seda kuumutades vaid jahutades seda ligi absoluutse nullini. Sellel uuel elementaarsel uurimuses, mis avaldatakse teadusajakirjas Nature Physics, on praegu piiratud praktilised rakendused, s\u00f5nas professor [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-13957","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/13957","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=13957"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/13957\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=13957"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=13957"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=13957"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}