{"id":1403,"date":"2010-01-30T22:15:49","date_gmt":"2010-01-30T19:15:49","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=1403"},"modified":"2010-06-28T13:33:36","modified_gmt":"2010-06-28T10:33:36","slug":"plahvatavad-tahed-kiirendavad-aineosakesed-relativistlikele-kiirustele","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=1403","title":{"rendered":"Plahvatavad t\u00e4hed kiirendavad aineosakesi relativistlike kiirusteni"},"content":{"rendered":"

Rahvusvaheline teadlaster\u00fchm VLBI \u00fchendinstituudist (JIVE) leidis 15. augustil 2007 avastatud supernoovat SN 2007gr uurides kaua oodatud t\u00f5endeid, et teatud t\u00fc\u00fcpi t\u00e4hed p\u00f5hjustavad supernoova plahvatusel relativistlike osakeste voo tekke, mis liigub valguse kiiruse l\u00e4hedastel kiirustel.\u00a0 Doktor Zsolti Paragi <\/strong>poolt juhitud t\u00f6\u00f6r\u00fchma uurimus avaldati ajakirjas Nature 28. jaanuaril.<\/strong><\/p>\n

Esimest korda supernoova vaatluste ajaloo jooksul t\u00e4heldati s\u00e4\u00e4rast osakeste v\u00e4ljavoogu t\u00fc\u00fcp Ic supernoovast ilma gammakiirte pursketa. Eelnevalt on sellise n\u00e4htusega kaasnenud alati ka gammakiirte plahvatus.<\/p>\n

\"15.

15. augustil 2007 avastatud Ic t\u00fc\u00fcpi supernoova SN2007gr<\/p><\/div>\n

\u201cM\u00f5ningaid Ic t\u00fc\u00fcpi supernoovasid on alati arvatud tekitavat paralleelselt liikuvate relativistlike osakeste voo, mida meie vaatlused ka kinnitavad.\u00a0 Samuti annavad meie vaatlused uusi vihjeid supernoova plahvatuste m\u00f5istmiseks ja kuidas m\u00f5ned neist on seotud veel energeetilisemate gammakiirte plahvatustega,\u201d \u00fctles Parangi. Gammakiirte pursked on universumi eredaimad plahvatused ning vaid t\u00e4nu neile saab supernoovade tekkimisest \u00fcle\u00fcldse aimu.<\/p>\n

Supernoovad asuvad meie galaktikast suhteliselt kaugel, k\u00f5ige l\u00e4hem avastati meist 160\u00a0000 valgusaasta kaugusel asuvast Suurest Magalh\u00e3esi Pilvest 2007. aastal. Seet\u00f5ttu hajub nendest l\u00e4htuv kiirgus kiiresti ning n\u00f5uab selle registreerimiseks \u00fclitundliku tehnikat, mida nimetatakse \u00fclipika alusjoone interferomeetriaks (VLBI). Euroopa VLBI-I v\u00f5rgustiku (ENV) elektrooniline v\u00f5imekus v\u00f5imaldas SN 2007gr plahvatust juba varases staadiumis m\u00e4rgata ning andis aega valmistuda t\u00e4psemateks vaatlusteks. Viimaste tulemusel saadi otseseid t\u00f5endeid supernoova raadiokujutise laienemisest, mille abil arvutati v\u00e4ljuvate osakeste kiiruseks v\u00e4hemalt 60% valgusekiirusest.<\/p>\n

\"VLBI

VLBI \u00fchendinstituudi poolt supernoova vaatlemiseks kasutada olnud teleskoopide v\u00f5rgustik. Allikas: VLBI \u00fchendinstituut.<\/p><\/div>\n

Relativistliku raadiolaineid kiirgava aine energia oli vaid 0,01% supernoovaplahvatuse kogu energiast, mis on tunduvalt v\u00e4iksem kui gammakiirte pursetel tekkiva osakestevoo oma. See annab alust arvata, et SN 2007gr ei tekitanud gammakiirte plahvatust.<\/p>\n

Uued vaatlustulemused annavad tunnistust, et sellistel supernoova tuuma kollapsitel supernoovast v\u00e4ljuvate osakeste kiirus v\u00f5ib-olla v\u00e4ga erinev, samas kui supernoovade kogu energia ei varieeru v\u00e4ga palju.. \u201cSelline tuhm raadiokiirgus nagu SN 2007gr ja viimase v\u00e4ike kaugus meist (meie galaktikast, J.J.O.) t\u00e4hendab keskmise relativistliku osakeste voo ning vaid v\u00e4ikse plahvatuseenergia puhul seda, et tegu v\u00f5ib olla universumis domineeriva supernoova t\u00fc\u00fcbiga,\u201d \u00fctles uurimuses osalenud Dr.\u00a0 Jonathan Granot<\/strong> Hertfordshire\u2019i \u00fclikooli f\u00fc\u00fcsika-, astronoomia,- ning matemaatika osakonnast.<\/p>\n

\u201cM\u00f5ningate l\u00e4hedal toimunud gammakiirte pursete energeetiline tihedus on olnud m\u00f5nev\u00f5rra suurem kui SN 2007gr oma, mis annab alust arvata, et kiirgust eritavate voogude energia ning kiirus kasvab vastavalt sellele, kuidas konkreetne supernoovade populatsiooni osa v\u00e4heneb,\u201d lisas Granot.<\/p>\n

V\u00f5imsaimad ning vastavalt k\u00f5ige harvemini sedalaadi aset leidvad s\u00fcndmused on eredad gammakiirte plahvatused (\u00fcks iga paari tuhande supernoova plahvatuse kohta) ning leiavad aset meist miljardite valgusaastate kaugusel. Selliste plahvatuste puhul liigub osakestevoog kiiremini kui 99,995% valgusekiirusest, ent plahvatuse kogu energia on ikkagi samas suurusj\u00e4rgus tavalise supernoova plahvatusega.<\/p>\n

Supernoovad.<\/strong><\/p>\n