{"id":14191,"date":"2011-02-13T20:19:16","date_gmt":"2011-02-13T17:19:16","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=14191"},"modified":"2011-02-13T20:19:16","modified_gmt":"2011-02-13T17:19:16","slug":"teadlased-valmistasid-maailma-esimese-programmeeritava-nanoprotsessori","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=14191","title":{"rendered":"Teadlased valmistasid maailma esimese programmeeritava nanoprotsessori"},"content":{"rendered":"<p><strong>Harvardi \u00fclikoolis koost\u00f6\u00f6d tegevad teadlased ja insenerid ning firma MITRE Corporation t\u00f6\u00f6tasid v\u00e4lja ning demonstreerisid hiljuti maailma esimest programmeeritavat nanoprotsessorit.<\/strong><\/p>\n<p>L\u00e4bimurdeline arvutis\u00fcsteemi protot\u00fc\u00fcp on suureks sammuks edasi keerukamate, s\u00fcnteesitud nanomeetrilises skaalas komponentidest kokku pandavate\u00a0arvutis\u00fcsteemide suunas.<\/p>\n<p>Samuti on see edasiarengu m\u00e4rgiks seet\u00f5ttu, et neid \u00fcliv\u00e4ikseid nanoskeeme saab elektrooniliselt programmeerida t\u00e4itma suurel hulgal p\u00f5hilisi aritmeetilisi ja loogikafunktsioone, kirjutab <a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-02-world-programmable-nanoprocessor.html\">physorg.com<\/a>.<\/p>\n<div id=\"attachment_14192\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/02\/2-researchersp.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-14192\" class=\"size-medium wp-image-14192\" title=\"2-researchersp\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/02\/2-researchersp-300x298.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"298\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/02\/2-researchersp-300x298.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/02\/2-researchersp-150x150.jpg 150w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/02\/2-researchersp-250x248.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/02\/2-researchersp.jpg 400w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-14192\" class=\"wp-caption-text\">See on skaneeriva elektronmikroskoobiga tehtud valev\u00e4rvides pilt skemaatilisele nanoprotsessorskeemile kantud programmeeritavast nanoprotsessorist. Pilt: Charles M. Lieber, Harvard University<\/p><\/div>\n<p>,,See uurimus kvanth\u00fcpe alt-\u00fcles ehitatud skeemide keerukuse ja funktsionaalsuse suunas ning demonstreerib seega et see alt-\u00fcles l\u00e4henemine, mis on praegu t\u00f6\u00f6stuses toodetavate skeemide valmistamise viisist erineva, v\u00f5ib meid viia tuleviku nanoprotsessorite ja teiste integreeritud s\u00fcsteemideni,&#8221; s\u00f5nas uurimuse peamine l\u00e4biviija <strong>Charles M. Lieber<\/strong>.<\/p>\n<p>Kogu uurimus sai v\u00f5imalikuks t\u00e4nu nanojuhtmeid moodustavate ehituskivide disaini ja s\u00fcnteesi edasiarengutele. Need nanojuhtmetest komponendid demonstreerivad seda taastootmisv\u00f5imet, mida funktsionaalsete elektroonikaskeemide valmistamiseks vaja on ning teevad seda selliste suuruste ja materjali keerukuste juures, kus traditsiooniline \u00fclevalt-alla l\u00e4henemine raskendatud on.<\/p>\n<p>Lisaks on plaaditud struktuur t\u00e4ielikult skaleeritav, v\u00f5imaldades suuremate ja veel funktsionaalsemate nanoprotsessorite koostamist.<\/p>\n<p>,,Viimase 10 kuni 15 aasta jooksul on nanojuhtmete, s\u00fcsinik-nanotorude ja teiste nanostruktuuridega t\u00f6\u00f6tavatel teadlastel olnud raskusi ka k\u00f5ige p\u00f5hilisemate elektrooniliste skeemide valmistamisel, seda p\u00f5hiliselt \u00fcksikute nanostruktuuride omaduste varieeruvuse t\u00f5ttu,&#8221; seletas Lieber. ,,Me n\u00e4itasime et selle takistuse saab n\u00fc\u00fcd \u00fcletada. Me oleme vaimustunud bioloogiast tuntud alt-\u00fcles lahenduse kasutamisest tuleviku elektroonikaseadmete valmistamisel.&#8221;<\/p>\n<p>Saavutuse lisaplussiks on fakt, et nanoprotsessori vooluringid kasutavad t\u00f6\u00f6tades v\u00e4ga v\u00e4he energiat, seda isegi oma v\u00e4iksuse kohta, sest nende nanojuhtmetest komponendid sisaldavad transistorl\u00fcliteid, mis pole &#8220;lenduvad.&#8221;<\/p>\n<p>See t\u00e4hendab, et erinevalt tavap\u00e4raste mikroarvutite vooluringide transistoritest ei vaja nanojuhtmete transistorid p\u00e4rast programmeerimist elektrienergia ja m\u00e4lu s\u00e4ilitamiseks lisakulusid.<\/p>\n<p>,,Oma v\u00e4iksete m\u00f5\u00f5tmete ning madalate energian\u00f5udmiste t\u00f5ttu on need uued nanoprotsessor-skeemid ehituskivideks, milleka saab kontrollida ja v\u00f5imaldada t\u00e4iesti uut klassi v\u00e4iksemaid, kergemaid elektroonilisi sensoreid ja tarbijarakendusi,&#8221; s\u00f5nas kaasautor <strong>Shamik Das<\/strong>, MITRE Nanosystems Group&#8217;i peainsener.<\/p>\n<p>,,See uus nanoprotsessor on suureks sammuks 50 aastat tagasi f\u00fc\u00fcsiku Richard Feynmani poolt v\u00e4lja \u00f6eldud nanoarvutite visiooni t\u00e4itmisel,&#8221; lausus <strong>James Ellenbogen<\/strong>, MITRE teadlane.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-02-world-programmable-nanoprocessor.html\">Allikas<\/a><\/p>\n<p>Teadusartikkel &#8220;<a href=\"http:\/\/www.nature.com\/nature\/journal\/v470\/n7333\/full\/nature09749.html\">Programmable nanowire circuits for nanoprocessors<\/a>&#8220;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Harvardi \u00fclikoolis koost\u00f6\u00f6d tegevad teadlased ja insenerid ning firma MITRE Corporation t\u00f6\u00f6tasid v\u00e4lja ning demonstreerisid hiljuti maailma esimest programmeeritavat nanoprotsessorit. L\u00e4bimurdeline arvutis\u00fcsteemi protot\u00fc\u00fcp on suureks sammuks edasi keerukamate, s\u00fcnteesitud nanomeetrilises skaalas komponentidest kokku pandavate\u00a0arvutis\u00fcsteemide suunas. Samuti on see edasiarengu m\u00e4rgiks seet\u00f5ttu, et neid \u00fcliv\u00e4ikseid nanoskeeme saab elektrooniliselt programmeerida t\u00e4itma suurel hulgal p\u00f5hilisi aritmeetilisi ja loogikafunktsioone, [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-14191","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/14191","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=14191"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/14191\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=14191"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=14191"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=14191"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}