{"id":14430,"date":"2011-02-20T14:56:37","date_gmt":"2011-02-20T11:56:37","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=14430"},"modified":"2011-02-20T14:57:16","modified_gmt":"2011-02-20T11:57:16","slug":"teadlased-valmistasid-antilaser","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=14430","title":{"rendered":"Teadlased valmistasid maailma esimese antilaseri"},"content":{"rendered":"

H\u00e4mmastavas f\u00fc\u00fcsikat pahupidikeeravas avastuses valmistas grupp Yale’i \u00dclikooli teadlasi “antilaseri,” mis neelab peaaegu t\u00e4iuslikult pealelangevad koherentsed valguskiired. Leiutis p\u00f5hineb eelmisel suvel publitseeritud teoreetilisel uurimusel, milles Douglas Stone koos oma Yale’i kolleegidega v\u00e4itis, et selline s\u00fcsteem v\u00f5ib olla v\u00f5imalik seadmes, mille nad nimetasid koherentseks perfektseks neelajaks(coherent perfect absorber ehk CPA). Selle asemel et genereerida laseriga koherentseid valguskiiri, neelavad need seadmed pealelangevat koherentset valgust ning muundavad selle kas soojuseks v\u00f5i elektriks.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

R\u00e4nist valmistatud aega tagasi p\u00f6\u00f6rav laser. Pilt: Science\/AAAS<\/p><\/div>\n

Koost\u00f6\u00f6s Yale’i \u00dclikooli eksperimentaalf\u00fc\u00fcsikutega valmis Stone’il versioon sellest seadmest tekitades r\u00e4niplaadi sisse interferentsil\u00f5ksu. Kaks laserikiirt – \u00fchest esialgsest kiirest poolitamise teel saadud – suunatakse plaadi vastask\u00fclgedele ning nende lainepikkused fikseeritakse nii, et saadakse interferentsimuster. Sel viisil pannakse valguslained kuitahes kauaks seisakusse, nad p\u00f5rkavad plaadi sees edasi-tagasi, mist\u00f5ttu 99,4% m\u00f5lemast kiirest muundatakse soojuseks, kirjutab physicsworld.com<\/a>.<\/p>\n

Uurimisgrupi s\u00f5nul pole mingit teoreetilist p\u00f5hjust miks ei saa selle meetodi abil neelata 100% valgusest. Teadlased on kindlad et seadme praegust suurust diameetriga 1 cm saab v\u00e4hendada kuni k\u00f5igest 6 mikromeetrini. ,,On \u00fcllatav, et laserkiirguse ajas pahupidi p\u00f6\u00f6ramise protsessi pole varem t\u00f5siselt arutatud v\u00f5i uuritud,” s\u00f5nas Stone.<\/p>\n

Stone’i t\u00f6\u00f6grupp usub et nende antilaseril v\u00f5ib olla mitmeid huvitavaid rakendusi. Nende hulka v\u00f5ivad kuuluda n\u00e4iteks laserip\u00f5histe sensorite tetrahertsistel sagedustel t\u00f6\u00f6tavad filtrid, mida kasutatakse bioloogiliste toimeainete v\u00f5i saasteainete olemasolu kindlaks tegemisel. See seade n\u00f5uab v\u00e4ikese tagasihajunud laserisignaali tuvastamist suure hulga soojusliku taustkiiruse juures.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Sissetulevad valguskiired p\u00fc\u00fctakse l\u00f5ksu \u00f5\u00f5nsuses, kus nad kuni neeldumiseni edasi-tagasi p\u00f5rkavad. Nende energia hajub soojusena. Pilt: Yidong Chong\/Yale University<\/p><\/div>\n

Teine idee on kasutada seadet meditsiinilistes rakendustes varjava ekraanina, v\u00f5imaldades kirurgidel suunata laserkiirt suure t\u00e4psusega ebavajalikule bioloogilise koele, n\u00e4iteks kasvajatele. ,,Meie tehnoloogia abil v\u00f5ib sobivalt koostatud kogum valguslaineid tungida s\u00fcgavale sellisesse keskkonda ning neelduda ainult selle keskel, v\u00f5imaldades energia transportimist ainult kindlasse piirkonda,” selgitas Stone.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6grupp on samuti arvamusel, et lisades seadmele ka kontrolliva kiire, oleks v\u00f5imalik muuta seadmes neelduva kiirguse hulka 1% ja peaaegu t\u00e4ieliku neeldumise vahel. Selle omaduse abil v\u00f5iksid seadmed t\u00f6\u00f6tada optiliste l\u00fclititena, modulaatoritena ning detektoritena integreeritud optiliste vooluringidega pooljuhtides.<\/p>\n

Selliste seadmete \u00fcheks piiranguks on aga fakt et nad t\u00f6\u00f6tavad ainult kindlatel lainepikkustel, mist\u00f5ttu ei ole see tehnoloogia eriti kasulik fotogalvaanilistes elementides v\u00f5i varjavates seadmetes.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel “Time-Reversed Lasing and Interferometric Control of Absorption<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

H\u00e4mmastavas f\u00fc\u00fcsikat pahupidikeeravas avastuses valmistas grupp Yale’i \u00dclikooli teadlasi “antilaseri,” mis neelab peaaegu t\u00e4iuslikult pealelangevad koherentsed valguskiired. Leiutis p\u00f5hineb eelmisel suvel publitseeritud teoreetilisel uurimusel, milles Douglas Stone koos oma Yale’i kolleegidega v\u00e4itis, et selline s\u00fcsteem v\u00f5ib olla v\u00f5imalik seadmes, mille nad nimetasid koherentseks perfektseks neelajaks(coherent perfect absorber ehk CPA). Selle asemel et genereerida laseriga koherentseid […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-14430","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/14430","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=14430"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/14430\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=14430"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=14430"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=14430"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}