{"id":14443,"date":"2011-02-20T15:57:00","date_gmt":"2011-02-20T12:57:00","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=14443"},"modified":"2011-08-08T23:06:33","modified_gmt":"2011-08-08T20:06:33","slug":"c60-voib-moodustada-uut-tuupi-geeli","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=14443","title":{"rendered":"C60 v\u00f5ib moodustada uut t\u00fc\u00fcpi geeli"},"content":{"rendered":"<p><strong>C<sub>60<\/sub><\/strong>,<strong> sf\u00e4\u00e4riline s\u00fcsiniku molekul, mida tuntakse ka buckminsterfullereeni nime all, on teadlasi oma unikaalsete omaduste ja potentsiaalsete rakenduste t\u00f5ttu nanotehnoloogias ja elektroonikas juba kaua intrigeerinud. N\u00fc\u00fcd on teadlased leidnud, et <strong>C<sub>60<\/sub><\/strong>-l v\u00f5ib olla veel \u00fcks ebatavaline omadus: kindlates tingimustes v\u00f5ib see moodustada \u00fchekomponendilise geeli. Siiani koosnevad k\u00f5ik teadaolevad geelid kahest komponendist: \u00fchtlaselt jaotatud ainest(kolloid) ning ainest, mis kolloidi lahustab(solvent).<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_14444\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/02\/c60gel.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-14444\" class=\"size-medium wp-image-14444\" title=\"c60gel\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/02\/c60gel-300x284.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"284\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/02\/c60gel-300x284.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/02\/c60gel-250x237.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/02\/c60gel.jpg 486w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-14444\" class=\"wp-caption-text\">Erinevate strutkuuride simulatsioonide andmed: (a) mittefaasiline eraldunud vedelik, (b) faasiga eraldatud kristall, (c) geel, (d) \u00fcksikud kogumid. Pilt: C. Patrick Royall, et al.<\/p><\/div>\n<p>Senini on teadlased leidnud et C<sub>60<strong> <\/strong><\/sub>v\u00f5ib \u00a0moodustada aine erinevaid faase, nende hulgas vedelikke ja tahkiseid. Antud uurimuses leidsid keemikud <strong>Patrick Royall<\/strong> Bristoli \u00dclikoolist ja <strong>Stephen Williams<\/strong> Austraalia Riiklikust \u00dclikoolist et teoreetiliselt v\u00f5ib C<sub>60<strong> <\/strong><\/sub>esineda tihedas vedelas faasis, milles leiduvad kobarad \u00fchinevad geelse struktuuri, t\u00e4psemalt &#8220;spinodaal&#8221; geeli moodustamiseks kokku. Geel koosneb t\u00e4ielikult s\u00fcsinikust, vahendab <a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-02-c60-kind-gel.html\">Physorg.com<\/a>.<\/p>\n<p>Oma uurimuses sooritasid teadlased arvutisimulatsioone, n\u00e4idates et C<sub>60<strong> <\/strong><\/sub>v\u00f5ib moodustada geeli v\u00f5rdlemisi k\u00f5rgetel temperatuuridel ning suurte jahutamiskiiruste juures. Simulatsioonid n\u00e4itasid et C<sub>60<\/sub> geel moodustub umbes 10 nanosekundi jooksul ning on toatemperatuuril stabiilne v\u00e4hemalt 100 nanosekundiks, mis oli simulatsioonide jooksutamise maksimaalne aeg. Kuigi geelis oli n\u00e4ha m\u00f5ningat teralisust, ennustavad teadlased et see j\u00e4\u00e4b stabiilseks ka kauemaks kui 100 nanosekundit. L\u00f5puks eraldub geel aga kristalliks ja gaasiks.<\/p>\n<p>Teadlaste s\u00f5nul saab C<sub>60<\/sub> geeli eksperimentaalne demonsteerimine olema t\u00f5eline v\u00e4ljakutse, seda eriti suurte jahutamiskiiruste t\u00f5ttu, sest need pole hetkel eksperimentaalselt saavutatavad. Siiski v\u00f5ivad nad leida erinevaid loovaid viise jahutamiskiiruste v\u00e4hendamiseks v\u00f5i kasutada suuremaid fullereene, n\u00e4iteks C<sub>540<\/sub>-te\u00a0, mis v\u00f5ib samuti s\u00fcsinik-geeli moodustada. Igal juhul viib \u00fchekomponendilise geeli olemasolu geelide olemuse paremaks m\u00f5istmiseni.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-02-c60-kind-gel.html\">Allikas<\/a><\/p>\n<p>Teadusartikkel &#8220;<a href=\"http:\/\/arxiv.org\/abs\/1102.2959\">C60: the first one-component gel?<\/a>&#8221;<\/p>\n<p><strong><br \/>\n<\/strong><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>C60, sf\u00e4\u00e4riline s\u00fcsiniku molekul, mida tuntakse ka buckminsterfullereeni nime all, on teadlasi oma unikaalsete omaduste ja potentsiaalsete rakenduste t\u00f5ttu nanotehnoloogias ja elektroonikas juba kaua intrigeerinud. N\u00fc\u00fcd on teadlased leidnud, et C60-l v\u00f5ib olla veel \u00fcks ebatavaline omadus: kindlates tingimustes v\u00f5ib see moodustada \u00fchekomponendilise geeli. Siiani koosnevad k\u00f5ik teadaolevad geelid kahest komponendist: \u00fchtlaselt jaotatud ainest(kolloid) ning [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-14443","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry","8":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/14443","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=14443"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/14443\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=14443"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=14443"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=14443"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}