{"id":14692,"date":"2011-02-27T14:20:25","date_gmt":"2011-02-27T11:20:25","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=14692"},"modified":"2011-02-27T14:20:25","modified_gmt":"2011-02-27T11:20:25","slug":"fuusikud-tootasid-valja-skaleeritava-grafeeni-valmistamise-meetodi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=14692","title":{"rendered":"F\u00fc\u00fcsikud t\u00f6\u00f6tasid v\u00e4lja skaleeritava grafeeni valmistamise meetodi"},"content":{"rendered":"

Pennsylvania \u00dclikoolis l\u00e4bi viidud uurimuses demonstreeriti j\u00e4rjepidevamat ning tasuvamat grafeeni valmistamise meetodit, mida saab skaleerida sobivaks t\u00f6\u00f6stuslikule tootmisele.<\/strong><\/p>\n

Pennsylvania teadlastel \u00f5nnestus valmistada k\u00f5rgekvaliteedilist grafeeni, mis on 95% protsendi ulatuses k\u00f5igest \u00fche aatomkihi paksune, kasutades selleks kergesti k\u00e4ttesaadavaid materjale ning tootmisprotsesse, mida saab muuta sobivaks t\u00f6\u00f6stuslikuks tootmiseks, kirjutab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Vase abil kasvatatud grafeen-vooluringid. Pilt: Zhengtang Luo<\/p><\/div>\n

,,Ma tean m\u00f5ningaid uurimusi, kus saavutati 90%, seega oleme me selle uurimusega l\u00e4hemal l\u00f5ppeesm\u00e4rgile, milleks on 100%,” \u00fctles uurimuse peamine l\u00e4biviija A. T. Charlie Johnson<\/strong>, f\u00fc\u00fcsikaprofessor. ,,Meie visiooniks on t\u00e4ielikult t\u00f6\u00f6stuslik protsess.”<\/p>\n

Uurimuses osalesid lisaks Zhengtang Luo<\/strong>, Brett Goldsmith<\/strong>, Ye Lu<\/strong>, Luke Somers<\/strong>, Daniel Singer<\/strong>, Matthew Berck<\/strong>.<\/p>\n

Grafeeni tootmist t\u00f6\u00f6stuslikus skaalas takistab fakt, et grafeeni ei suudeta valmistada suuremates kogustes ning pideva paksusega.<\/p>\n

\u00dcheks k\u00f5ige paljulubavamaks protsessiks on CVD ehk keemiline aursadestusmeetod, mis seisneb metaani puhumisel \u00fcle \u00f5hukese metall-lehe. Metaanis olevad s\u00fcsiniku aatomid moodustavad metall-lehele \u00f5hukese grafeenkile, kuid see protsess tuleb l\u00e4bi viia vaakumil\u00e4hedastes tingimustes, et v\u00e4ltida mitme s\u00fcsinikukihi kogunemist kasututesse kobaratesse.<\/p>\n

Pennsylvania t\u00f6\u00f6r\u00fchma teadlaste uurimus n\u00e4itab et \u00fche aatomkihi paksust grafeeni saab lihtsalt valmistada ka normaalsetel r\u00f5hkudel, kui metall-lehtede pind on piisavalt sile.<\/p>\n

,,Fakt, et seda tehti atmosf\u00e4\u00e4rir\u00f5hul n\u00e4itab, et grafeeni on v\u00f5imalik toota v\u00e4iksemate kuludega ning paindlikumal viisil,” s\u00f5nas Luo, uurimuse p\u00f5hiautor.<\/p>\n

Kui teised meetodid kasutavad vasklehtede p\u00f5hjaliku ettevalmistuse kulukat protsessi, kasutas Johnsoni t\u00f6\u00f6r\u00fchm oma eksperimendis kaubanduses k\u00e4ttesaadavat vaskfooliumi.<\/p>\n

,,Seda saab p\u00f5him\u00f5tteliselt osta t\u00f6\u00f6riistapoest,” \u00fctles Johnson.<\/p>\n

Johnsoni t\u00f6\u00f6r\u00fchm kasutas vasklehe siledaks tegemiseks elektropoleerimist – t\u00f6\u00f6stuses kasutatavat tehnikat, mida kasutatakse h\u00f5bedast lauan\u00f5ude ja kirurgiliste riistade l\u00f5ppt\u00f6\u00f6tluses. Poleeritud foolium oli piisavalt sile et tekitada enda pinnale 95% ulatuses \u00fche aatomkihi paksuse grafeenkihi.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6tamine kaubanduslikult k\u00e4ttesaadavate materjalidega ja keemiliste protsessidega, mida juba praegu tootmises laialdaselt kasutatakse, v\u00f5imaldaks tuua kaubanduslike rakenduste latti allapoole.<\/p>\n

,,\u00dcle\u00fcldine tootmiss\u00fcsteem on lihtsam, odavam ning veelgi paindlikum,” lausus Luo.<\/p>\n

K\u00f5ige t\u00e4htsamaks lihstsustuseks v\u00f5ib olla v\u00f5ime toota grafeeni tavalisel r\u00f5hul, j\u00e4ttes nii \u00e4ra m\u00f5ningad potentsiaalselt kulukad sammud tuleviku grafeeni tootmisliinidelt.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel “Effect of Substrate Roughness and Feedstock Concentration on Growth of Wafer-Scale Graphene at Atmospheric Pressure<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Pennsylvania \u00dclikoolis l\u00e4bi viidud uurimuses demonstreeriti j\u00e4rjepidevamat ning tasuvamat grafeeni valmistamise meetodit, mida saab skaleerida sobivaks t\u00f6\u00f6stuslikule tootmisele. Pennsylvania teadlastel \u00f5nnestus valmistada k\u00f5rgekvaliteedilist grafeeni, mis on 95% protsendi ulatuses k\u00f5igest \u00fche aatomkihi paksune, kasutades selleks kergesti k\u00e4ttesaadavaid materjale ning tootmisprotsesse, mida saab muuta sobivaks t\u00f6\u00f6stuslikuks tootmiseks, kirjutab Physorg.com. ,,Ma tean m\u00f5ningaid uurimusi, kus saavutati 90%, […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-14692","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/14692","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=14692"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/14692\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=14692"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=14692"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=14692"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}