{"id":14744,"date":"2011-02-28T21:15:01","date_gmt":"2011-02-28T18:15:01","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=14744"},"modified":"2011-02-28T21:15:01","modified_gmt":"2011-02-28T18:15:01","slug":"uut-tuupi-optilised-fiibrid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=14744","title":{"rendered":"Uut t\u00fc\u00fcpi optilised fiibrid"},"content":{"rendered":"

Penn’i Osariigi \u00dclikooli keemiaprofessori John Baddingu juhendamisel t\u00f6\u00f6tasid teadlased v\u00e4lja esimese optilise fiibri, mille s\u00fcdamik koosneb tsinkseleniidist – helekollasest sulamist, mida saab kasutada pooljuhina. Optilise fiibri uus t\u00fc\u00fcp, mille abil saab valgusega efektiivsemalt ja vabamalt ringi k\u00e4ia, lubab avada uusi uksi laialdases laser-radari tehnoloogias. Sellist tehnoloogiat saaks rakendada paremate kirurgiliste ja meditsiiniliste, militaarsete vastumeetmeliste ja k\u00f5rgekvaliteediliste keskkonnatundlike laserite v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisel.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Pilt: Gonzalo Pineda Zuniga<\/p><\/div>\n

,,On peaaegu kli\u0161ee \u00f6elda, et optilised fiibrid on praeguse infoajastu nurgakiviks,” s\u00f5nas Badding. ,,Need pikad ja \u00f5hukesed fiibrid, mis on kolm korda paksemad kui inimese juuksekarv, suudavad \u00fche sekundi jooksul edastada informatsiooni rohkem kui \u00fche terabaidi, mis vastab umbes 250-le DVD plaadile. Siiski on alati viise mille abil olemasolevat tehnoloogiat parandada.” Badding selgitas, et optiliste fiibrite tehnoloogia on alati olnud piiratud klaass\u00fcdamike kasutamise t\u00f5ttu. ,,Klaasil aatomite asetus on juhuslik,” \u00fctles Badding. ,,Kristallilise aine, n\u00e4iteks tsink seleniidi struktuur on aga v\u00e4gagi korrap\u00e4rane. See korrap\u00e4ra v\u00f5imaldab valgust transportida suurematel lainepikkustel, eriti infrapuna keskmistel lainepikkustel,” kirjutab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

Vastupidiselt r\u00e4ni klaasile, mida optilistes fiibrites traditsiooniliselt kasutatakse, on tsinkseleniid pooljuhist sulam. ,,Me oleme juba kaua teadnud et tsinkseleniid on kasulik sulam, mis suudab valgusega manipuleerida viisil, mida r\u00e4ni ei suuda,” selgitas Badding. ,,Trikk oli saada see sulam fiibrilisse struktuuri – midagi sellist polnud varem tehtud.” Kasutades keemia doktorandi Justin Sparksi v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud innovatiivset k\u00f5rgr\u00f5hulist keemilise sadestamise meetodit, sadestasid Badding ja kolleegid tsinkseleniidi laineid juhtivad s\u00fcdamikud r\u00e4ni klaasi kapillaaridesse, saades nii uut t\u00fc\u00fcpi optilised fiibrid. ,,K\u00f5rgr\u00f5huline sadestamine on unikaalne, sest v\u00f5imaldab valmistada pikkasid, \u00f5hukesi tsinkseleniidi fiibri s\u00fcdamikke v\u00e4ga piiratud ruumis,” s\u00f5nas Badding.<\/p>\n

Teadlased leidsid et tsinkseleniidist valmistatud optilised fiibrid v\u00f5ivad kasulikud olla kahel viisil. Esmalt panid nad t\u00e4hele et uued fiibrid olid valguse muundamisel \u00fchest v\u00e4rvist teise palju efektiivsemad. ,,Kui traditsioonilisi optilisi kiude kasutatakse m\u00e4rkides, displeides ja kunstis, siis ei ole alati v\u00f5imalik saada soovitud v\u00e4rvi,” selgitas ta. ,,Tsinkseleniid on v\u00e4rvide vahetamisel t\u00e4nu mittelineaarse sageduse muundamise protsessile palju v\u00f5imekam.”<\/p>\n

Teiseks leidsid teadlased ka juba varem eeldatud n\u00e4htuse: uus fiibri t\u00fc\u00fcp ei pakkunud suuremat vaheldusrikkust mitte ainult n\u00e4htavatel lainepikkustel vaid ka infrapunas. Olemasolevad optiliste fiibrite tehnoloogiad on infrapuna valguse edastamisel ebaefektiivsed. Tsinkseleniidist s\u00fcdamikuga optilised fiibrid aga suudavad infrapunavalguse pikemaid lainepikkusi h\u00e4sti edastada. ,,Nende lainepikkuste \u00e4ra kasutamine on huvitav, sest see on sammuks edasi infrapuna laseritena toimivate fiibrite v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiseni. Meie fiibrid suudavad edastada valgust kuni 15 mikroniste lainepikkusteni.”<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Penn’i Osariigi \u00dclikooli keemiaprofessori John Baddingu juhendamisel t\u00f6\u00f6tasid teadlased v\u00e4lja esimese optilise fiibri, mille s\u00fcdamik koosneb tsinkseleniidist – helekollasest sulamist, mida saab kasutada pooljuhina. Optilise fiibri uus t\u00fc\u00fcp, mille abil saab valgusega efektiivsemalt ja vabamalt ringi k\u00e4ia, lubab avada uusi uksi laialdases laser-radari tehnoloogias. Sellist tehnoloogiat saaks rakendada paremate kirurgiliste ja meditsiiniliste, militaarsete vastumeetmeliste ja […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-14744","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/14744","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=14744"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/14744\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=14744"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=14744"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=14744"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}