{"id":14950,"date":"2011-03-06T17:57:30","date_gmt":"2011-03-06T14:57:30","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=14950"},"modified":"2011-08-08T22:24:10","modified_gmt":"2011-08-08T19:24:10","slug":"gravitatsiooni-vasakukaelisus-voib-olla-taevasse-kirjutatud","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=14950","title":{"rendered":"Gravitatsiooni vasakuk\u00e4elisus v\u00f5ib olla taevasse kirjutatud"},"content":{"rendered":"<p><strong>Kas gravitatsioon on vasakuk\u00e4eline? Vastus sellele k\u00fcsimusele v\u00f5ib anda vihjeid kauaotsitud kvantgravitatsiooni teooriale ning v\u00f5ib meie k\u00e4eulatuses olla 2013. aastal.<\/strong><\/p>\n<p>\u00dcldrelatiivsus kirjeldab gravitatsiooni k\u00e4itumist suurtel skaaladel. V\u00e4ikeste vahemaade puhul on tarvis aga kvantgravitatsiooniteooriat ning kvantmehaanikat. Esmalt tuleb f\u00fc\u00fcsikutel m\u00f5ista aga garvitone, h\u00fcpoteetilisi kvantosakesi, mis gravitatsioonij\u00f5udu vahendavad. Suure t\u00f5en\u00e4osusega on neid nii vasaku- kui paremak\u00e4eliste variantidena: esimesel juhul on osakese spinn samas suunas selle liikumisega, viimasel juhul on see aga vastupidine.<\/p>\n<p>\u00dcldrelatiivsus ei tee vasakul ja paremal vahet, seega v\u00f5ib eeldada et gravitatsiooni edastatakse m\u00f5lemas variandis. Kvantmaailmal v\u00f5ib aga olla soosik. Kui vaadelda n\u00e4iteks kummituslikke neutriino osakesi, toimub n\u00f5rk vastastikm\u00f5ju ainult vasakuk\u00e4elise variandina.<\/p>\n<p>Et teha kindlaks, kas ka gravitonid kuuluvad \u00fcldrelatiivsuse m\u00f5lemak\u00e4eliste hulka v\u00f5i on nad sarnaselt neutrioonidele kvant-as\u00fcmmeetrilised, otsustasid Imperial College Londoni teadlased <strong>Jo\u00e3o Magueijo<\/strong> ja\u00a0<strong>Dionigi Benincasa<\/strong> uurida kosmilist mikrolaine taustkiirgust &#8211; suure paugu reliktkiirgus. Inflatsiooni k\u00e4igus v\u00f5isid vasts\u00fcndinud universumi valgusest kiirema paisumise gravitatsioonilained l\u00e4bida aegruumi, polariseerides <a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Cosmic_microwave_background_radiation\">CMB<\/a> footonid kindlas suunas.<\/p>\n<p>Teadlastepaar arvutas v\u00e4lja, et kui gravitatsioon s\u00f5ltuks ainult vasaku- v\u00f5i paremak\u00e4elistest gravitonidest, oleks polarisatsioonimuster kindlas suunas kaldu. Lisaks oleks inflatsioon venitanud need efektid astronoomilistesse m\u00f5\u00f5tmetesse, tehes need astronoomidele kergesti n\u00e4htavaks, kirjutavad Magueijo ja Benincasa oma varsti teadusajakirjas <em>Physical Review Letters <\/em>ilmuvas artiklis. Euroopa Kosmoseagentuuri Planck&#8217;i Teleskoop teeb CMB polarisatsioonist pilti ning avaldab andmed 2013. aastal.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Loop_quantum_gravity\">Silmus-kvantgravitatsioonik<\/a>s nimetatav teooria &#8211; p\u00fc\u00fce \u00fchendada kvantmehaanikat ja \u00fcldrelatiivsust &#8211; juba \u00fctleb, et as\u00fcmmeetria v\u00f5ib olla pikitud s\u00fcgavale universumi seadustesse ning peaks muutma gravitatsiooni vasakuk\u00e4eliseks.<\/p>\n<p>T\u00f5endid vasakuk\u00e4elistest gravitonidest CMB&#8217;s oleks &#8220;kolmekordne avastus&#8221;, s\u00f5nas Lee Smolin, Canadas asuva Perimeter Instituudi teadlane, kes koos Magueijo ja Benincasaga koost\u00f6\u00f6d teeb. ,,See kinnitaks inflatsiooni, gravitatsiooni kvantmehaanilist olemust ning kvantgravitatsiooni vasakuk\u00e4elist as\u00fcmmeetriat.&#8221;<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.newscientist.com\/article\/mg20928024.100-gravitys-bias-for-left-may-be-writ-in-the-sky.html?DCMP=OTC-rss&amp;nsref=space\">Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kas gravitatsioon on vasakuk\u00e4eline? Vastus sellele k\u00fcsimusele v\u00f5ib anda vihjeid kauaotsitud kvantgravitatsiooni teooriale ning v\u00f5ib meie k\u00e4eulatuses olla 2013. aastal. \u00dcldrelatiivsus kirjeldab gravitatsiooni k\u00e4itumist suurtel skaaladel. V\u00e4ikeste vahemaade puhul on tarvis aga kvantgravitatsiooniteooriat ning kvantmehaanikat. Esmalt tuleb f\u00fc\u00fcsikutel m\u00f5ista aga garvitone, h\u00fcpoteetilisi kvantosakesi, mis gravitatsioonij\u00f5udu vahendavad. Suure t\u00f5en\u00e4osusega on neid nii vasaku- kui paremak\u00e4eliste variantidena: [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-14950","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/14950","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=14950"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/14950\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=14950"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=14950"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=14950"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}