{"id":14954,"date":"2011-03-06T18:18:33","date_gmt":"2011-03-06T15:18:33","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=14954"},"modified":"2011-03-06T18:18:33","modified_gmt":"2011-03-06T15:18:33","slug":"kaaliumirikka-atmosfaariga-eksoplaneet","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=14954","title":{"rendered":"Kaaliumirikka atmosf\u00e4\u00e4riga eksoplaneet"},"content":{"rendered":"<p><strong>Kuum Jupiter &#8211; taevakeha, mis\u00a0viisteist aastat tagasi oli t\u00e4iesti tundmatu objekt &#8211; on Jupiteri suurune eksoplaneet, mis tiirleb nii l\u00e4hedal \u00fcmber oma t\u00e4he, et selle atmosf\u00e4\u00e4ri temperatuur arvatakse olevat sadu kraade.<\/strong><\/p>\n<p>Kui kuuma Jupiteri n\u00e4hakse transiitivas s\u00fcsteemis, pakub selle liikumine \u00fcle t\u00e4hepinna v\u00f5imalust uurida selle atmosf\u00e4\u00e4ri, sest t\u00e4helt tulev valgus l\u00e4bib Maale liikudes planeedi \u00f5hukest atmosf\u00e4\u00e4r, kirjutab <a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-03-exoplanet-potassium-rich-atmosphere.html\">Physorg.com<\/a>.<\/p>\n<div id=\"attachment_14955\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/03\/anexoplanetw.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-14955\" class=\"size-medium wp-image-14955\" title=\"anexoplanetw\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/03\/anexoplanetw-300x171.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"171\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/03\/anexoplanetw-300x171.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/03\/anexoplanetw-250x142.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/03\/anexoplanetw.jpg 700w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-14955\" class=\"wp-caption-text\">Pilt Jupiterist, mille k\u00f5rval on kunstniku ettekujutus eksoplaneedist XO-2b. Teadlased leidsid, et XO-2b atmosf\u00e4\u00e4r sisaldab kaaliumit. Pilt: Ignacio Gonz\u00e1lez Tapia<\/p><\/div>\n<p>Siiani on uuritud kahe kuuma Jupiteri atmosf\u00e4\u00e4re, nende koostises on leitud ainult naatriumi.<\/p>\n<p>Nende koostisosad ja omadused on omajagu huvitavad ning heidavad valgust planeedi globaalsetele parameetritele, n\u00e4iteks atmosf\u00e4\u00e4riringlusele, soojuslikele inversioonikihtidele ning v\u00f5imalikule pilvede olemasolule.<\/p>\n<p>CfA astronoom Jean-Michel Desert koost\u00f6\u00f6s k\u00fcmne kolleegiga otsustas \u00a0kuumade Jupiteride atmosf\u00e4\u00e4re uurida Kanaari saartel asuva 10,4 meetrise teleskoobiga.<\/p>\n<p>Hiljuti tegidki nad avalikuks tulemused, mis saadi XO-2b&#8217;ks nimetatava objekti kohta. XO-2b on kuum Jupiter, mille raadius \u00fchtib Jupiteri raadiusega, kuid mille mass on umbes pool Jupiteri massist ning mis teeb oma t\u00e4hele ringi peale k\u00f5igest 2,6 p\u00e4evaga.<\/p>\n<p>Nad leidsid, et selle atmosf\u00e4\u00e4r sisaldab kaaliumit, \u00fchte elementidest, mille olemasolu nad praeguste mudelite j\u00e4rgi ka ennustasid, kuid mida teiste objektide puhul t\u00e4heldatud ei olnud.<\/p>\n<p>Uued andmed aitavad p\u00f5hjendada ja parandada praegust eksoplaneetide atmosf\u00e4\u00e4ride teooriat ning illustreerida suuri edusamme, mis praegu kaugelasuvate maailmade atmosf\u00e4\u00e4ride uurimisel ja modelleerimisel tehakse.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-03-exoplanet-potassium-rich-atmosphere.html\">Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kuum Jupiter &#8211; taevakeha, mis\u00a0viisteist aastat tagasi oli t\u00e4iesti tundmatu objekt &#8211; on Jupiteri suurune eksoplaneet, mis tiirleb nii l\u00e4hedal \u00fcmber oma t\u00e4he, et selle atmosf\u00e4\u00e4ri temperatuur arvatakse olevat sadu kraade. Kui kuuma Jupiteri n\u00e4hakse transiitivas s\u00fcsteemis, pakub selle liikumine \u00fcle t\u00e4hepinna v\u00f5imalust uurida selle atmosf\u00e4\u00e4ri, sest t\u00e4helt tulev valgus l\u00e4bib Maale liikudes planeedi \u00f5hukest [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-14954","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry","8":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/14954","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=14954"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/14954\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=14954"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=14954"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=14954"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}