{"id":1496,"date":"2010-02-06T19:24:26","date_gmt":"2010-02-06T16:24:26","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=1496"},"modified":"2011-08-08T23:25:07","modified_gmt":"2011-08-08T20:25:07","slug":"uus-tehnoloogia-voib-viia-odavate-prinditavate-valguslehtedeni","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=1496","title":{"rendered":"Uus tehnoloogia v\u00f5ib viia odavate prinditavate valguslehtedeni"},"content":{"rendered":"<p><strong>Uue supermaterjali &#8211; grafeeni &#8211; kasutuselev\u00f5tuga on Rootsi ja Ameerika teadlased leidnud viisi uut t\u00fc\u00fcpi valgustuskomponentide tootmiseks, mis on odavad ning keskkonnas\u00f5bralikud<br \/>\n<\/strong><\/p>\n<p>Uurimus, mis sillutab teeb n\u00e4iteks t\u00e4ielikult plastikust tehtavale helendavale tapeedile, avaldati ajakirjas ASC Nano Link\u00f6pingi, Ume\u00e5 ja Rutgersi \u00fclikooli teadlaste poolt 4.veebruaril.<\/p>\n<p>\u00c4\u00e4rmiselt \u00f5hukesi ning elektrit s\u00e4\u00e4stvaid orgaanilisi valgusdioode OLED-sid on hiljuti laialdaselt kasutuselev\u00f5etud mobiiltelefonides, fotokaamerates ning \u00f5hukestes televiisorites. OLED koosneb valgust tootvast plastikukihist, mis on asetatud kahe elektroodi vahele, millest \u00fcks peab olema l\u00e4bipaistev. T\u00e4nasel p\u00e4eval on sellel tehnoloogial aga kaks puudust, nende tootmine on suhteliselt kallis ning l\u00e4bipaistev metallisulam koosneb indiumist ning tinast. Viimane kujutab endas suurt probleemi, kuna indium on \u00fchekorraga nii kallis kui ka keeruline \u00fcmbert\u00f6\u00f6delda. N\u00fc\u00fcd on Link\u00f6pingi ja Ume\u00e5 \u00fclikooli teadlased koos oma Ameerika kolleegidega leidnud praegustele OLED-le t\u00f5siselt v\u00f5etava alternatiivi &#8211; orgaanilise valgust eritava elektrokeemilise elemendi (LEC). LEC-ide tootmine on odav ning l\u00e4bipaistvat elektroodi saab valmistada s\u00fcsinik\u00fchendist grafeenist.<\/p>\n<div id=\"attachment_1498\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignright\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-1498\" class=\"size-medium wp-image-1498\" title=\"graphene-lighting_1_e8ojo_69\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/wp-content\/uploads\/2010\/02\/graphene-lighting_1_e8ojo_69-300x168.jpg\" alt=\"LEC - \" width=\"300\" height=\"168\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/02\/graphene-lighting_1_e8ojo_69-300x168.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/02\/graphene-lighting_1_e8ojo_69.jpg 550w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><p id=\"caption-attachment-1498\" class=\"wp-caption-text\">LEC -tuleviku valgusallikas?<\/p><\/div>\n<p>\u201cSee on suur samm edasi orgaaniliste valgusallikate loomiseks, mis on \u00fchekorraga nii odavad kui ka keskkonnas\u00f5bralikud. Orgaanilised elektroonika komponendid t\u00f5otavad tulevikus saada uutes tehnoloogiates \u00e4\u00e4rmiselt tavaliseks, ent see loob t\u00f5sise materjalide taaskasutusprobleemi. Kuid kasutades harilike metallist elektroodide asemel grafeeni, oleks tulevikus selliste komponentide taaskasutus tunduvalt kergem ning seega keskkonnale ohutum,\u201d v\u00e4itis <strong>Nathaniel Robinson<\/strong>, Link\u00f6pingi \u00fclikooli teadlane.<\/p>\n<p>Kuna k\u00f5iki LEC-i komponente saab toota vedelana, on LEC-sid v\u00f5imalik valmistada ka lihtsalt LEC-i koostisosi soovitud materjalile kandes, pakkudes odava tootmislahendusena n\u00e4iteks tavalist tr\u00fckipressi tehnoloogiat.<br \/>\n\u201cSee sillutab teed odavate t\u00e4ielikult plastikust koosnevate valgustite poole, mida saab valmistada suurte painduvate lehtedena, mida saab kasutada tapeedina v\u00f5i lakke kinnitatuna,\u201d arvas <strong>Ludvig Edman<\/strong> Ume\u00e5 \u00fclikoolist.<br \/>\nGrafeen koosneb \u00fchekihilisest s\u00fcsiniku aatomite kihist ning pakub elektroonikat\u00f6\u00f6stusele oma v\u00f5rratute omadustega mitmeid rakendusi.<\/p>\n<div id=\"attachment_1497\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignright\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-1497\" class=\"size-medium wp-image-1497\" title=\"GrapheneLatice\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/wp-content\/uploads\/2010\/02\/GrapheneLatice-300x253.jpg\" alt=\"\u00dche aatomilise grafeenikihi ehitus\" width=\"300\" height=\"253\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/02\/GrapheneLatice-300x253.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/02\/GrapheneLatice.jpg 340w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><p id=\"caption-attachment-1497\" class=\"wp-caption-text\">\u00dche aatomilise grafeenikihi ehitus<\/p><\/div>\n<p>Sellel on k\u00f5rge juhtivus ja on peaaegu t\u00e4ielikult l\u00e4bipaistev ning seda saab toota grafeenoksiidi kujul. Teadlased \u00fcle kogu maailma on \u00fcritanud indium-tinaoksiidi asendada juba \u00fcle 15 aasta. Indiumi varud on v\u00e4ikesed ning selle sulamil on keerukas eluts\u00fckkel. LEC-i toormaterjal on aga t\u00e4ielikult orgaaniline ja selle tootmiseks puudub vajadus metalli j\u00e4rgi\u00a0 t\u00e4ielikult, seega on selle ressursid praktiliselt ammendamatud ning seda saab t\u00e4ielikult \u00fcmbert\u00f6\u00f6delda, kasutades seda n\u00e4iteks k\u00fctusena.<\/p>\n<p>Allikad:<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/pubs.acs.org\/doi\/abs\/10.1021\/nn9018569\">Abstraktne artikkel ajakirjas ASC Nano<\/a><\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.umu.se\/english\/about-umu\/news-events\/news\/-newsdetailpage\/super-material-will-make-lighting-cheaper-and-fully-recyclable-.cid118237\">Ume\u00e5 \u00fclikooli pressiteade<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Uue supermaterjali &#8211; grafeeni &#8211; kasutuselev\u00f5tuga on Rootsi ja Ameerika teadlased leidnud viisi uut t\u00fc\u00fcpi valgustuskomponentide tootmiseks, mis on odavad ning keskkonnas\u00f5bralikud Uurimus, mis sillutab teeb n\u00e4iteks t\u00e4ielikult plastikust tehtavale helendavale tapeedile, avaldati ajakirjas ASC Nano Link\u00f6pingi, Ume\u00e5 ja Rutgersi \u00fclikooli teadlaste poolt 4.veebruaril. \u00c4\u00e4rmiselt \u00f5hukesi ning elektrit s\u00e4\u00e4stvaid orgaanilisi valgusdioode OLED-sid on hiljuti laialdaselt [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[45],"class_list":{"0":"post-1496","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"tag-grafeengrafaan","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1496","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1496"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1496\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1496"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1496"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1496"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}