Tartu \u00dclikoolis toimus 22.jaanuaril ettev\u00f5tjatele suunatud avatud uste p\u00e4ev, mille peaeesm\u00e4rgiks oli laiema kontakti tekitamine kahe moodsas maailmas lahutamatu osapoole \u2013 ettev\u00f5tluse ning teaduse vahel. See omakorda v\u00f5iks luua kasvulava uute innovaatiliste toodete leiutamiseks, mis elavdaks seel\u00e4bi Eesti majandust ning t\u00f5staks selle konkurentsiv\u00f5imelisust ka laiemas maailmas.<\/p>\n
S\u00f5nu \u201einnovatsioon\u201c ja \u201el\u00e4bil\u00f6\u00f6giv\u00f5ime\u201c on viimasel ajal kasutatud massiliselt, ent uhkete loosungite all tegutsemine ei ole olnud siiski nii viljakas, kui see reaalsuses olla v\u00f5iks. Otsene side teaduse ja ettev\u00f5tluse vahel on Eestis endiselt kidur, kuid avatud uste p\u00e4ev n\u00e4itas \u00f5rna lootuskiirt olukorra paranemisest. Huvilisi k\u00e4is suhteliselt palju, n\u00e4iteks T\u00dc F\u00fc\u00fcsika Instituudis \u00fcle kuuek\u00fcmne.<\/p>\n
Eelmise aasta detsembris ilmus aga Ameerika F\u00fc\u00fcsika\u00fchingu uudiskirjas Philip J. Wyatti arvamusartikkel pealkirjaga \u201eTeaduse ja t\u00f6\u00f6stuse sidemed on eluliselt t\u00e4htsad,\u201c mis maalis pildi sarnasest olukorrast ka Atlandi teisel kaldal. Sealne probleemip\u00fcstitus v\u00f5ib tunduda naeruv\u00e4\u00e4rne \u2013 on ju USA olnud maailmas enamuse viimasest sajandist \u00fcheks v\u00f5imsaimaks k\u00f5rgtehnoloogilise arendust\u00f6\u00f6 mootoriks?<\/p>\n
J\u00e4rgnevalt on toodud m\u00f5ningad Philip J. Wyatti artikli v\u00e4ljav\u00f5tted<\/p>\n
Ameerika t\u00f6\u00f6stuses t\u00f6\u00f6tavate f\u00fc\u00fcsikute kuldaeg kestis teise maailmas\u00f5ja l\u00f5pust kuni kaheksak\u00fcmnendate alguseni. Manhattani projekt ning sealt edasi liikudes Ameerika kosmoseprogramm pakkusid rakendust igale saadaval olevale f\u00fc\u00fcsikule. F\u00fc\u00fcsikud asutasid ka paljusid erafirmasid, \u00fclikoolid laiendasid vastavaid erialasid \u00f5petavaid osakondi, riigi tehnoloogiatase kasvas kiiresti ning sellega koos t\u00f6\u00f6j\u00f5udlus ja elatustase.<\/p>\n<\/li>\n
USA \u00fclikoolid annavad parimat f\u00fc\u00fcsikaharidust maailmas ning sellel on baseerunud t\u00f6\u00f6stuse areng ning kaitsev\u00f5ime kasv. Kahjuks on f\u00fc\u00fcsikute osat\u00e4htsus Ameerika majanduses marginaliseerumas.<\/p>\n<\/li>\n
Autor toob \u00fche probleemina esile seda, et USA t\u00f6\u00f6stus on viimastel aastatel hakanud oma teadusmahukat arendust\u00f6\u00f6d tegema v\u00e4lisriikides (outsourcing, toim.), sest koos arendust\u00f6\u00f6ga j\u00e4\u00e4b v\u00e4lismaale ka arendusel p\u00f5hinev t\u00f6\u00f6stus. N\u00e4ideteks toob ta Inteli protsessorite v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamise Iisrealis, millele j\u00e4rgnes Inteli 4 miljardiline investeering neid protsessoreid tootva tehase ehitamiseks kui ka seda, et viimaste aastate (taand)arengu tulemusena ei ole USA-s firmat, mis suudaks valmistada kommerts-tuumareaktoreid.<\/p>\n<\/li>\n
Ameerika F\u00fc\u00fcsika\u00fchingu statistika kohaselt j\u00e4tkab ligi 70% USA-s kraadi kaitsnud f\u00fc\u00fcsikutest t\u00e4htajalistel j\u00e4reldoktorantuuri kohtadel (nendest 75% akadeemilises sf\u00e4\u00e4ris), kus on lootus p\u00fcsiva ametikohta leidmiseks v\u00e4ike. Lisaks pole 60% USA \u00fclikoolides kraadi kaitsvatest inimestest USA kodanikud, kes on vastavalt kehtivatele seadustele kohustatud p\u00e4rast \u00f5pingute l\u00f5ppu kodumaale naasma. Seet\u00e4hendab muuhulgas ka seda, et f\u00fc\u00fcsiku elukutse on v\u00f5rreldes kuuek\u00fcmnendatega drastiliselt langenud.<\/p>\n<\/li>\n
Seejuures pakub artikkel ka mitmeid soovitusi, kuidas olukorda paremaks muuta. FYYSIKA.EE k\u00fcsib, et kui juba USA-s on puutepunkt ettev\u00f5tluse ja f\u00fc\u00fcsika vahel habras, siis kas on Eestis v\u00f5imalik saavutada oluliselt paremat tulemust?<\/p>\n
Hiljuti k\u00fclastas haridusportaali messi \u00fcks t\u00e4iesti ontlik ettev\u00f5tja ning kurtis et Eesti teadlastest ning inseneridest ei ole praktiliste probleemide lahendamisel mitte mingisugust kasu. Ehk siis selle torujupi, mis vajas korralikuks toimimiseks eelpingestust, pidi ta l\u00f5puks ikka ise, maamehe kombel \u00fcles joonistama ja \u00e4ra tellima. Tuleb n\u00f5ustuda – me k\u00fcll r\u00e4\u00e4gime, et ettev\u00f5tjad v\u00f5iksid ja teadlased v\u00f5iksid, aga kui tuleb keegi \u00fche v\u00e4ga konkreetse probleemiga, siis saab paraku selgeks, et r\u00f5huva enamikuga sellistest k\u00fcsimustest ei oska ega jaksa me Eestis midagi peale hakata.<\/p>\n
Loos mainitud ettev\u00f5tja kurtis, et ka Eesti insenerib\u00fcrood ei saa mittestandardsete probleemidega hakkama. Ning kuna absoluutne enamus reaalse elu olukordadest on mittestandardsed, siis …<\/p>\n
Kas ei ole mitte nii, et efektiivselt saab toimida vaid s\u00fcsteem, kus Eesti kaudu saab p\u00f6\u00f6rduda terve maailma teadlaste ja insenerkonna poole ning Eesti ise on selle maailma \u00fcks osa?<\/p>\n