{"id":1511,"date":"2010-02-07T22:30:13","date_gmt":"2010-02-07T19:30:13","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=1511"},"modified":"2010-06-28T13:33:04","modified_gmt":"2010-06-28T10:33:04","slug":"hubblei-teleskoop-toob-selgust-spiraalgalaktikate-paritolusse","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=1511","title":{"rendered":"Hubble’i teleskoop toob selgust spiraalgalaktikate p\u00e4ritolusse"},"content":{"rendered":"

<\/p>\n

<\/p>\n

Fran\u00e7ois Hammeri juhitud Euroopa astronoomide t\u00f6\u00f6r\u00fchm n\u00e4itas, kuidas moodsa astronoomia ikoonideks saanud spiraalgalaktikad olid 6 miljardit aastat tagasi universumi “inetud pardipojad.” Nimelt viisid nad esmakordselt l\u00e4bi t\u00e4ieliku galaktikat\u00fc\u00fcpide loenduse kahest meie universumi arenguetapist, koostades kaks Hubble’i seeriat, mis aitavad seletada galaktikate moodustumist. Teadlased kasutasid seeriate koostamise etalonideks 116 kohalikku galaktikat SDSS (Sloan Digital Sky Survey) vaatlusest ning 148 kauget galaktikat GOODS (Great Observatories Origins Deep Survey) uuringust.<\/strong><\/p>\n

\n

Moodsa kosmoloogia \u00fcheks p\u00f5hik\u00fcsimuseks on vaieldamatult see, kuidas galaktikad kujunevad h\u00e4sti defineeritud Hubble’i seeria galaktikaks. Seni on olnud \u00e4\u00e4rmiselt raske siduda kauged galaktikad nendega, mis leiduvad Linnutee l\u00e4hi\u00fcmbruses. N\u00fc\u00fcd on aga astronoomid, kasutades NASA ja ESA Hubble’i kosmoseteleskoobi ning Sloani digitaalse taevauuringu andmeid, loonud galaktikat\u00fc\u00fcpide ning kujudeloendi 6 miljardi aasta tagusest ajast t\u00e4nap\u00e4evani. <\/span>Uuringutulemused n\u00e4itavad, et rohkem kui pooled t\u00e4nasel p\u00e4eval leiduvad spiraalgalaktikatest olid kunagi korrap\u00e4ratu kujuga. Nende kohaselt oli galaktikate kokkup\u00f5rgetel ning \u00fchinemistel oli nende kujunemisel l\u00e4himinevikus tunduvalt suurem roll, kui seni on arvatud. Antud avastus v\u00f5ib tuua kaasaegsesse galaktikate morfoloogiasse kaua oodatud uusi tuuli.<\/span><\/p>\n

<\/span><\/p>\n

\"1926.

1926. aastal Edwin Hubble'i poolt leiutatud Hubble'i seeria<\/p><\/div>\n

Astronoomias on galaktikate kujunemise ning kuju uurimisel ehk morfoloogial \u00fcks kandvamaid rolle. Teadusharu \u00fcheks t\u00e4htsaimaks t\u00f6\u00f6riistaks on Hubble’i seeria v\u00f5i Hubble’i helihargi diagramm, mis leiutati 1926.aastal Edwin Hubble’i poolt. Hubble’i skeem jagab galaktikad kolme peaklassi \u2013 elliptilisteks, kumerateks ning spiraalseteks. Neljas klass sisaldab aga galaktikaid, millel aga ei ole mingisugust konkreetset kuju. P\u00f5him\u00f5tteliselt kujuneb Hubble’i seeria vastates neljale k\u00fcsimusele, 1) kas galaktika on \u00fcldiselt regulaarne v\u00f5i s\u00fcmmeetriline, 2) kas valgus on koondunud galaktika keskmesse, 3) kas leidub peaketas, 4) kas esineb spiraalseid osi.<\/p>\n

Astronoomide v\u00e4itel oli Hubble’i seeria kuus miljardit aastat tagasi tunduvalt teistsugusem, kui see, mida astronoomid praegusel ajal n\u00e4evad. \u201eKuus miljardit aastat tagasi oli veidra kujuga galaktikaid m\u00e4rksa rohkem kui praegu, mis on \u00e4\u00e4rmiselt \u00fcllatav tulemus,\u201c \u00fctles Rodney Delago-Serrano<\/strong>, ajakirjas Astronomy & Astrophysics avaldatud artikli peaautor. \u201eSee t\u00e4hendab, et viimase 6 miljardi aasta jooksul on need galaktikad muutunud tavalisteks spiraalgalaktikateks, mis annab meile universumist m\u00e4rksa p\u00f5nevama pildi, kui meil eelnevalt oli,\u201c lisas ta.<\/p>\n

<\/p>\n

Seni laialt valitsenud paradigma kohaselt muutusid korrap\u00e4ratud galaktikad spiraalgalaktikateks t\u00e4nu kokkup\u00f5rgetele ning \u00fchinemistele, ent arvati, et galaktikate \u00fchinemised muutusid 8 miljardit aastat tagasi tunduvalt harvemaks. T\u00f6\u00f6r\u00fchma tulemused n\u00e4itavad aga, et selline protsess oli sagedane n\u00e4htus ka 4 miljardit aastat tagasi, umbes samal ajal, kui moodustus meie p\u00e4ikeses\u00fcsteem. \u201eMeie eesm\u00e4rk oli leida stsenaarium, mis \u00fchendaks praeguse universumi morfoloogilise pildi kaugete ning vanade galaktikatega, et leida \u00f5ige mudel galaktikate evolutsiooni kirjeldamiseks,\u201c \u00fctles Hammer.<\/p>\n

Vastupidiselt laialt levinud arvamusele, et galaktikate \u00fchinemiste tagaj\u00e4rjel moodustusid elliptilised galaktikad, n\u00e4itavad uurimisr\u00fchma tulemused, et nende kosmiliste kokkup\u00f5rgete tagaj\u00e4rjel moodustusid hoopiski spiraalgalaktikad. Samal ajal peaartikliga avaldasid nad ajakirjas Astronomy & Astrophysics artikli, kus lahkavad ‘spiraalse taasehitus’ (spiral rebuilding, J.J.O) h\u00fcpoteesi, mille kohaselt muutuvad korrap\u00e4ratud galaktikad gaasirikaste \u00fchinemiste k\u00e4igus suurteks spiraalgalaktikateks.<\/p>\n

\n

\"T\u00f6\u00f6r\u00fchma

Hammerer'i t\u00f6\u00f6r\u00fchma poolt loodud seeriad 6 Gm kauguselt kui ka Linnutee \u00fcmbrusest<\/p><\/div>\n

Allikas:<\/p>\n

ESA pressiteade<\/a><\/p>\n

Lisaks:
\n<\/a><\/p>\n

Ajakirjas Astronomy & Astrophysics ilmunud artikkel<\/a><\/p>\n

Oregoni \u00fclikooli loeng Hubble’i seeriast<\/a><\/p>\n

\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Fran\u00e7ois Hammeri juhitud Euroopa astronoomide t\u00f6\u00f6r\u00fchm n\u00e4itas, kuidas moodsa astronoomia ikoonideks saanud spiraalgalaktikad olid 6 miljardit aastat tagasi universumi “inetud pardipojad.” Nimelt viisid nad esmakordselt l\u00e4bi t\u00e4ieliku galaktikat\u00fc\u00fcpide loenduse kahest meie universumi arenguetapist, koostades kaks Hubble’i seeriat, mis aitavad seletada galaktikate moodustumist. Teadlased kasutasid seeriate koostamise etalonideks 116 kohalikku galaktikat SDSS (Sloan Digital Sky Survey) […]<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-1511","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry","8":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1511","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1511"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1511\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1511"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1511"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1511"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}