{"id":15207,"date":"2011-03-14T00:36:38","date_gmt":"2011-03-13T21:36:38","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=15207"},"modified":"2011-08-08T23:06:16","modified_gmt":"2011-08-08T20:06:16","slug":"asjaavastatud-pruun-kaabus-on-ulijahe","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=15207","title":{"rendered":"\u00c4sjaavastatud pruun k\u00e4\u00e4bus on \u00fclijahe"},"content":{"rendered":"<p><strong>Me kipume arvama et t\u00e4hed, isegi eba\u00f5nnestunuimad neist ehk pruunid k\u00e4\u00e4bused, on tapvalt kuumad. Hiljuti avastatud pruun k\u00e4\u00e4bus aga l\u00fckkab selle ettekujutuse \u00fcmber &#8211; tema temperatuur on v\u00f5rreldav toatemperatuuriga.<\/strong><\/p>\n<p>Pruunid k\u00e4\u00e4bused moodustuvad kollapseerunud gaasipilvedest, kuid nad pole piisavalt massiivsed et hoida alal tuumareaktsioone. Selle asemel s\u00e4ravad nad l\u00fchikest aega punaka tooniga, mida p\u00f5hjustab tekkinud soojus, ning kustuvad seej\u00e4rel. Seni teadaolevad pruunidt k\u00e4\u00e4bused on siiski k\u00f5ik piisavalt kuumad et k\u00fcpsetada \u00e4ra k\u00f5ik kosmoselaevad, mis neile liiga l\u00e4hedale peaksid sattuma, kirjutab <a href=\"http:\/\/www.newscientist.com\/article\/mg20928034.600-newly-found-brown-dwarf-is-ultracool.html?DCMP=OTC-rss&amp;nsref=space\">NewScientist.com<\/a>.<\/p>\n<p>Kevin Luhman Pennsylvania O<strong><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/03\/mg20928034.600-1_600.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignleft size-medium wp-image-15273\" style=\"margin: 5px;\" title=\"mg20928034.600-1_600\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/03\/mg20928034.600-1_600-300x230.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"230\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/03\/mg20928034.600-1_600-300x230.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/03\/mg20928034.600-1_600-250x191.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/03\/mg20928034.600-1_600.jpg 600w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><\/strong>sariigi \u00dclikoolist koos kolleegidega kasutasid NASA infrapuna lainepikkustel t\u00f6\u00f6tavat Spitzeri Kosmoseteleskoopi, et detekteerida k\u00f5igest 30 \u00b0C temperatuuriga pruuni k\u00e4\u00e4buse valguskuma.<\/p>\n<p>Objekt, mis tiirleb Maast 63 valgusaasta kaugusel asuva valge k\u00e4\u00e4buse \u00fcmber, kaalub seitse korda rohkem kui Jupiter. Sellise massi juures v\u00f5iks seda \u00fcldiselt pidada planeedikst, kuid planeedid moodustavad t\u00e4htede \u00fcmber gaasist ja tolmust koosnevaid kettaid. Teadlaste s\u00f5nul asub antud objekt, mille nimeks on WD 0806-661 B oma t\u00e4hest liiga kaugel &#8211; 2500 korda kaugemal kui Maa asub P\u00e4ikesest &#8211; mist\u00f5ttu teda ei saa planeediks nimetada.<\/p>\n<p>Objekt on palju kuumem kui Jupiter, mille temperatuuriks on j\u00e4ine -149 \u00b0C, ning palju jahedam kui j\u00e4rgmine jahedaim pruun k\u00e4\u00e4bus, mille temperatuuriks on 100 \u00b0C. Seet\u00f5ttu k\u00e4itub WD 0806-661 B puuduva l\u00fclina temperatuuri m\u00f5ju uurimisel atmosf\u00e4\u00e4rile ning Jupiterisuuruste objektide spektritele.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.newscientist.com\/article\/mg20928034.600-newly-found-brown-dwarf-is-ultracool.html?DCMP=OTC-rss&amp;nsref=space\">Allikas<\/a><\/p>\n<p>Teadusartikkel &#8220;<a href=\"http:\/\/iopscience.iop.org\/2041-8205\/730\/1\/L9\">DISCOVERY OF A CANDIDATE FOR THE COOLEST KNOWN BROWN DWARF<\/a>&#8220;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Me kipume arvama et t\u00e4hed, isegi eba\u00f5nnestunuimad neist ehk pruunid k\u00e4\u00e4bused, on tapvalt kuumad. Hiljuti avastatud pruun k\u00e4\u00e4bus aga l\u00fckkab selle ettekujutuse \u00fcmber &#8211; tema temperatuur on v\u00f5rreldav toatemperatuuriga. Pruunid k\u00e4\u00e4bused moodustuvad kollapseerunud gaasipilvedest, kuid nad pole piisavalt massiivsed et hoida alal tuumareaktsioone. Selle asemel s\u00e4ravad nad l\u00fchikest aega punaka tooniga, mida p\u00f5hjustab tekkinud soojus, [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-15207","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry","8":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/15207","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=15207"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/15207\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=15207"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=15207"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=15207"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}