{"id":15461,"date":"2011-03-20T21:31:50","date_gmt":"2011-03-20T18:31:50","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=15461"},"modified":"2011-08-08T23:06:24","modified_gmt":"2011-08-08T20:06:24","slug":"musta-auk-voib-tekitada-linnutees-mulle","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=15461","title":{"rendered":"Linnutee gammakiirte mulle v\u00f5ib tekitada must auk"},"content":{"rendered":"<p><strong>Meie galaktika keskel asuvasse musta auku langevad t\u00e4hed v\u00f5ivad selgitada kahe suure gammakiirte mulli tekkelugu. Mullid avastati eelmisel aastal NASA Fermi kosmoseteleskoobi abil. Mullid ulatuvad Linnutee t\u00e4heketta pinnast 25 000 valgusaasta kaugusele, seda m\u00f5lemas suunas.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_15462\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/03\/mg20928043.900-1_300.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-15462\" class=\"size-full wp-image-15462\" title=\"mg20928043.900-1_300\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/03\/mg20928043.900-1_300.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"229\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/03\/mg20928043.900-1_300.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/03\/mg20928043.900-1_300-250x190.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-15462\" class=\"wp-caption-text\">Mullide l\u00f5hkemine(Pilt: NASA\/Goddard Space Flight Centre)<\/p><\/div>\n<p>Rohkem kui 100 000 t\u00e4hte asuvad mustast august valgusaasta ulatuses. <strong>Hong Kongi \u00dclikooli<\/strong> teadlane <strong>Kwong Sang Cheng<\/strong> ning kolleegid arvutasid v\u00e4lja, et musta augu gravitatsioon rebib \u00fche neist t\u00e4htedest l\u00f5hki iga 30 000 aasta tagant. Pool t\u00e4he massi langeb musta auku, \u00fclej\u00e4\u00e4nu lendab aga suurel kiirusel kaugustesse, shokeerides Linnutee t\u00e4heketta \u00fcmber asuvat gaasi, misj\u00e4rel see gammakiiri kiirgab, kirjutab <a href=\"http:\/\/www.newscientist.com\/article\/mg20928043.900-black-holes-burps-may-blow-bubbles-around-milky-way.html?DCMP=OTC-rss&amp;nsref=online-news\">newscientist.com<\/a>.<\/p>\n<p>Cambridge&#8217;s asuva <strong>Harvard-Smithsoniani Astrof\u00fc\u00fcsika Keskuse<\/strong> teadlane <strong>Douglas Finkbeiner<\/strong> arvab aga et \u00fcksikud musta auku langevad t\u00e4hed ei tekitaks t\u00f5en\u00e4oliselt Fermi mullide \u00fcmber n\u00e4ha olevaid teravaid \u00e4\u00e4ri.<\/p>\n<p>,,Et tekitada teravad \u00e4\u00e4red, peab see tekkemehanism tegelikult sisse-v\u00e4lja l\u00fclituma,&#8221; s\u00f5nas ta. ,,Mina panustaks selgitusele, mis h\u00f5lmavad midagi dramaatilisemat ja haruldasemat.&#8221; Ta arvab, et iga \u00fche kuni k\u00fcmne miljoni aasta tagant kukub musta auku hiigelsuur gaasipilv v\u00f5i terve t\u00e4heparv. Viimase sellise s\u00fcndmuse tekitatud Fermi mulle v\u00f5imegi me praegu n\u00e4ha, selgitab ta.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.newscientist.com\/article\/mg20928043.900-black-holes-burps-may-blow-bubbles-around-milky-way.html?DCMP=OTC-rss&amp;nsref=online-news\">Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Meie galaktika keskel asuvasse musta auku langevad t\u00e4hed v\u00f5ivad selgitada kahe suure gammakiirte mulli tekkelugu. Mullid avastati eelmisel aastal NASA Fermi kosmoseteleskoobi abil. Mullid ulatuvad Linnutee t\u00e4heketta pinnast 25 000 valgusaasta kaugusele, seda m\u00f5lemas suunas. Rohkem kui 100 000 t\u00e4hte asuvad mustast august valgusaasta ulatuses. Hong Kongi \u00dclikooli teadlane Kwong Sang Cheng ning kolleegid arvutasid [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-15461","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry","8":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/15461","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=15461"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/15461\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=15461"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=15461"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=15461"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}