{"id":15498,"date":"2011-03-21T19:31:00","date_gmt":"2011-03-21T16:31:00","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=15498"},"modified":"2011-03-21T22:15:25","modified_gmt":"2011-03-21T19:15:25","slug":"vladimir-dogiel-mulliteema-laheb-kuumaks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=15498","title":{"rendered":"Vladimir Dogiel: “Mulliteema l\u00e4heb kuumaks!”"},"content":{"rendered":"

Eelmisel aastal Ameerika \u00dchendriikide teadlaste poolt Fermi gammakiirte teleskoopi kasutades avastatud gammakiirte mullide p\u00e4ritolusse hakkab tasapisi selgus saabuma. Samas ei maksa ootusi veel liiga k\u00f5rgeks avada, arvab \u00fcks uue teooria autoritest, P. N. Lebedevi nimelise f\u00fc\u00fcsikainstituudi doktor Vladimir Dogiel<\/strong>.<\/p>\n

K\u00f5igepealt, kui Fermi poolt vaadeldavaid mullistruktuure saab t\u00f5epoolest seletada sellega, et galaktika keskel asuv musta auk perioodiliselt t\u00e4hti \u00f5gib, siis kuidas saaks seda teooriat kinnitada? Kas \u00fcksikute l\u00f6\u00f6klainete avastamisest piisaks ning kui suur on \u00fcle\u00fcldse t\u00f5en\u00e4osus nende poolt p\u00f5hjustatavaid efekte m\u00e4rgata?<\/strong><\/p>\n

Meie selgituse kohaselt on praegu vaadeldavad mullid miljon aastat tagasi toimunud energeetiliste s\u00fcndmuste kaudne tagaj\u00e4rg. Seega on m\u00f5istetav, et originaalprotsess, mille k\u00e4igus energia juba esimesel juhul vabanes, j\u00e4\u00e4b k\u00e4ttesaamatuks. Siiski on meil v\u00f5imalus vaadelda nende protsesside tagaj\u00e4rgi ning kasuaalsest allapooole t\u00f6\u00f6tada. Me t\u00f6\u00f6tame praegu selles suunas ja loodame t\u00f6\u00f6r\u00fchmaga aastal\u00f5puks leida sekundaarsed efektid, mida kaasaegsete teleskoopidega vaadelda oleks v\u00f5imalik.
\n
\nAlgse protsessi k\u00e4igus vabanenud energia pidi olema tohutu. Teie enda hinnangu kohaselt ligikaudu kahe suurusj\u00e4rgu v\u00f5rra suurem, kui n\u00e4iteks supernoovaplahvatuste k\u00e4igus vabanev. Omatigi on just aktiivses t\u00e4hes\u00fcnniregioonis toimunud sagedasi plahvatusi t\u00e4nap\u00e4eval vaadeldavate struktuuride tekkep\u00f5hjusena n\u00e4htud. Kui erinevad need protsessid on?<\/strong><\/p>\n

Energiat vabastab kahe n\u00e4htuse puhul t\u00e4iesti erinevad protsessid. Esimesel juhul plahvatab t\u00e4ht selle sisemuses v\u00f5i pinnal toimuvate tuumareaktsioonide tagaj\u00e4rjel. Seejuures konserveeritakse arvestatav osa t\u00e4he koguenergiast tekkivas neutront\u00e4hes v\u00f5i mustas augus.<\/p>\n

Teise stsenaariumi kohaselt rebitakse t\u00e4ht supermassiivse musta augu \u00e4\u00e4rmuslike gravitatsioonij\u00f5udude poolt otseses m\u00f5ttes ribadeks. Minu Iisraeli kolleegi Dr. Ayal’i tehtud numbriliste arvutuste kohaselt p\u00fc\u00fctakse musta augu poolt kinni umbes pool t\u00e4heainest, mis satub s\u00fcndmuste horisondist sissepoole. Pool paisatakse aga valgusel\u00e4hedastel kiirustel ilmaruumi. Meie teooria kohaselt t\u00f5stavad just sellised n\u00e4htused galaktikakeskmes leiduva tolmu ning gaasi temperatuuri, mis viib l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes s\u00fcnkrotonikiirguse ning p\u00f6\u00f6rd-Comptoni efektini.<\/p>\n

\u00dcks mudeli parimatest k\u00fclgedest on, et kuigi gaasi paigutus galaktikahalos on eba\u00fchtlane, on moodustunud struktuurid v\u00f5rdlemisi s\u00fcmmeetrilised, samuti on uurimuses antud kvalitatiivsed hinnangud nende tegeliku ulatusega heas vastavuses. Kas midagi sellist saaks \u00fcldse tekkida, kui t\u00e4htedevahelise aine tihedus oleks m\u00f5neti teistsugune?<\/strong><\/p>\n

\u00dcldisel juhul mitte. On m\u00f5neti \u00f5ige v\u00f5rrelda tekkinud mullistruktuure kui hiiglasliku vesinikpommiplahvatuse tagaj\u00e4rgedega. Viimase korral saab paiskuda l\u00f6\u00f6klaine ainult maapinnaga ristuvas suunas, kuna atmosf\u00e4\u00e4ri tihedus on kordades v\u00e4iksem kui maapinna oma. Meie mudeli puhul tuleb vastavad m\u00f5isted asendada lihtsalt t\u00e4htedevahelisehalo tihedusega.
\n
\n\"\"<\/a>
\nMusta augu l\u00e4hedal liikuvate t\u00e4htede liikumise arvutuste ning ka otseste vaatluste p\u00f5hjal saime j\u00e4reldada, et t\u00e4hti p\u00fc\u00fctakse musta augu poolt umbes iga miljon aasta tagant. Mudeli kohaselt tekkisid vaadeldavad struktuurid mitmete selliste plahvatuste tagaj\u00e4rjel. Iga l\u00f6\u00f6klaine tingib stohhalise kiirenduprotsesside k\u00e4igus elektronide ning prootonite liikumahakkamise. Nende poolt kiiratav spekter erineb ainult seel\u00e4bi, milliste mehhanismide k\u00e4igus nad energiat kaotama hakkavad.<\/p>\n

Kuigi praegu on veel ilmselt liiga vara spekuleerida, milline m\u00f5ju uurimusel f\u00fc\u00fcsikute kogukonnale olla v\u00f5ib, arvestades, et leidub veel mitmeid alternatiivseid h\u00fcpoteese nagu n\u00e4iteks aineosakeste j\u00e4tkupidev musta auku kukkumine?<\/strong><\/p>\n

Kuigi uurimus on alles hiljuti ajakirja Astrophysical Journal<\/em> poolt vastu v\u00f5etud ning isegi selle l\u00f5plikku teksti pole veel avaldatud, oleme me juba mudeli kohta palju kommentaare saanud. Me loodame, et see t\u00f5stab astrof\u00fc\u00fcsikute kogukonna huvi fenomeni edasiseks uurimiseks ning t\u00f5lgendamiseks.<\/p>\n

Muidugi oli juba Fermi mullide avastamine USA teadlaste poolt eelmisel aastal v\u00f5rratult t\u00e4htis s\u00fcndmus, ilmselt \u00fcks muljetavaldamaid viimaste aastate jooksul. Mitte keegi ei oodanud, et selline hiigelstruktuur v\u00f5iks meie galaktikas \u00fcldse olemas olla. Eriti arvestades, et eelnevalt on s\u00e4\u00e4rast n\u00e4htust t\u00e4heldatud vaid aktiivsete galaktika tuumadega galaktikate puhul. K\u00f5igele vaatamata usun ma, et sellele pakutakse juba l\u00e4hitulevikus m\u00f5ni alternatiivne t\u00f5lgendusviis. Teema muutub t\u00f5siselt \u201ekuumaks.\u201c<\/p>\n

Vaata lisaks:<\/strong>
\nAlgset avastust k\u00e4sitlev uurimus.<\/strong><\/em>
\nGiant Gamma-ray Bubbles from Fermi-LAT: AGN Activity or Bipolar Galactic Wind?
\nAuthors: Meng Su, Tracy R. Slatyer, Douglas P. Finkbeiner<\/em>
\nJournal-ref: Astrophys.J.724:1044-1082,2010
\nDOI: 10.1088\/0004-637X\/724\/2\/1044<\/a><\/p>\n

Uus n\u00e4htuse t\u00f5lgendus.<\/strong>
\nOrigin of the Fermi Bubble<\/strong><\/em>
\nAuthors: K.S. Cheng, D. O. Chernyshov, V. A. Dogiel, C.-M. Ko, W.-H. Ip<\/em>
\narXiv:1103.1002v1<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Eelmisel aastal Ameerika \u00dchendriikide teadlaste poolt Fermi gammakiirte teleskoopi kasutades avastatud gammakiirte mullide p\u00e4ritolusse hakkab tasapisi selgus saabuma. Samas ei maksa ootusi veel liiga k\u00f5rgeks avada, arvab \u00fcks uue teooria autoritest, P. N. Lebedevi nimelise f\u00fc\u00fcsikainstituudi doktor Vladimir Dogiel.<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[32,35],"tags":[],"class_list":{"0":"post-15498","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-arvamus","7":"category-arvamus-ja-inimesed","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/15498","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=15498"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/15498\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=15498"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=15498"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=15498"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}