{"id":1550,"date":"2010-02-10T23:30:23","date_gmt":"2010-02-10T20:30:23","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=1550"},"modified":"2010-06-28T13:32:50","modified_gmt":"2010-06-28T10:32:50","slug":"suure-hadronite-porguti-insenerid-valmistuvad-korgeteks-energiateks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=1550","title":{"rendered":"Suure Hadronite P\u00f5rguti insenerid valmistuvad k\u00f5rgeteks energiateks"},"content":{"rendered":"

P\u00e4rast kuudepikkusi ettevalmistusi on LHC (Large Hadron Collider, J.J.O.) j\u00e4rgmisel n\u00e4dalal valmis p\u00f5rgutama osakesi 7 TeV suuruse koguenergiaga. Plaanitust poole v\u00e4iksema v\u00f5imsusega t\u00f6\u00f6tav osakeste p\u00f5rguti j\u00e4tab aga 2012. aastal\u00a0 t\u00f5en\u00e4oliselt oma traditsioonilise t\u00f6\u00f6ts\u00fckli vahele, andes sellega v\u00f5imaluse Tevatroni kiirendi \u201eluigelauluks.\u201c<\/strong><\/p>\n

\n

Suur Hadronite P\u00f5rguti kiirendab osakeste kimpe 3,5 TeV (teraelektronvoldise) energiani kahe j\u00e4rgmise aasta v\u00e4ltel, p\u00e4rast CERN-i juhtide otsust riskide v\u00e4hendamiseks esialgu piirduda vaid poole potentsiaalse v\u00f5imsusega. Osakestekimpude juhtimiseks vajalike \u00fclijuhtmagnetite vaheliste elektri\u00fchenduste asendamiseks kulub aga terve 2012. aasta.<\/p>\n

\"Suur

Suur Osakeste P\u00f5rguti. Allikas: CERN<\/p><\/div>\n

Algselt oli kavas 7 TeV suuruse koguenergiaga kokkup\u00f5rkeid viia l\u00e4bi vaid paar kuud, mille j\u00e4rel parandada n\u00f5rgemaid elektriahelaid, p\u00e4rast mida oleks kiirendiv\u00f5imsusest \u00e4ra kasutatud juba 10 TeV.<\/p>\n

Steve Myers<\/strong>‘i, CERN-i kiirendite ja tehnoloogia osakonna direktori s\u00f5nade kohaselt on uus plaan, arvestades korraga nii ohutust ning andmete kogumise soovi, algsele tegevuskavale parim alternatiiv. CERN-i ametnike s\u00f5nul hoiavad nad kiirendit k\u00e4igus seni kaua 7 TeV energiaga ehk 1 p\u00f6\u00f6rdfemto-barnise efektiivsusega k\u00e4igus, kuni uurijad on kogunud piisavalt andmeid.<\/p>\n

Femto-barniks nimetakse kahe osakeste voo kokkup\u00f5rkeala. Kokkup\u00f5rgete arv on aga otseselt proportsionaalne aja jooksul m\u00f5\u00f5detud kokkup\u00f5rgete heledusega. Seega saab arvutada osakeste vaheliste kokkup\u00f5rgete arvu korrutades kokkup\u00f5rke koguheledus ala ristl\u00f5ikega, kus kokkup\u00f5rge toimub. Antud arvu nimetatakse p\u00f6\u00f6rdfemto-barniks ning selle abil m\u00f5\u00f5detakse kiirendite efektiivsust.<\/p>\n

\u201eSelliselt k\u00e4itudes on meil piisavalt aega, et disainida uus elektri\u00fchenduste lahendus ning olla seejuures kindel, et teeme seda \u00f5igesti,\u201c v\u00e4itis Meyers. CERN-i teadlaste s\u00f5nul on hea uudis see, et ka 1 p\u00f6\u00f6rdfemto-barnisel kokkup\u00f5rkel saadav andmetehulk on piisav, et otsida sellest supers\u00fcmmeetria osakesi ning isegi k\u00f5rgemaid dimensioone, mille olemasolu ennustavad m\u00f5ned stringi teooria variatsioonid. \u201eOtseloomulikult oleksime me eelistanud k\u00f5rgemaid energiaid,\u201c \u00fctles Guido Tonelli<\/strong>, 3800 liikmelise CMS osakeste detektori t\u00f6\u00f6r\u00fchma esindaja: \u201eent see on siiski p\u00e4ris eksperimentaalne f\u00fc\u00fcsika, mille abil saame me lahenduse leida suurele osale meie uurimisprogrammist.\u201c <\/span>Greg Landsberg<\/strong>i, \u00fche CMS-i uurimisliikme s\u00f5nul kasutatakse esimesed kuude jooksul saadavaid andmeid ilmselt erinevate osakeste nagu W-ja Z-bosoni ning <\/span>top<\/span><\/em>-kvargi omaduste t\u00e4psustamiseks. Samuti on m\u00f5ningate ennustuste kohaselt saavutatav energia piisav, et avastada aasta l\u00f5pus ka Higgs’i boson \u2013 salap\u00e4rane osake, mida arvatakse andvat k\u00f5igile \u00fclej\u00e4\u00e4nud osakestele massi.<\/span><\/span><\/p>\n

Samal ajal loodavad LHC veidi madalama energiaga konkurendi, Tevatroni p\u00f5rguti, teadlased Fermilabis, Illinois, et sealse kiirendi sulgemisega viivitatakse, pikendades selle opereerimisaega 2012. aasta l\u00f5puni. Praegusel hetkel plaanitakse Fermilabi osakestekiirendi sulgeda k\u00e4esoleva aasta l\u00f5pul. Seal t\u00f6\u00f6tavad uurijad loodavad, et nende p\u00f5rguti on v\u00f5imeline koguma piisavalt andmeid, et kaua otsitud Higgsi boson enne LHC-d avastada. \u201eSee ei ole siiski p\u00e4ris nii, et me kiirustame antud v\u00e4itega ning n\u00f5uame Tevatroni 2012. aastal k\u00e4igus hoidmist, ent me soovime seda v\u00f5imalust lahtisena hoida,\u201c \u00fctles Fermilabi D0 osakestedetektori 510-liikmelise t\u00f6\u00f6r\u00fchma eestk\u00f5neleja <\/span><\/span>Dmitri Denisov<\/strong><\/span>. \u00dcks lisa-aasta kasvataks arvutuste kohaselt D0 kogutud andmete hulka 12 p\u00f6\u00f6rdfemto-barnilt 15 p\u00f6\u00f6rdfemto-barnini.<\/span><\/span><\/p>\n

\"Tevatroni

Tevatroni kiirendi Fermilabis. Allikas: Fermilab<\/p><\/div>\n

Denisovi arvates ei pruugi see olla siiski piisav p\u00f5hjus, et opereerimise j\u00e4tkamiseks tehtavaid kulutusi \u00f5igustada. Tunduvalt teistsugusem oleks olukord siis, kui Fermilabi teadlased n\u00e4eksid kogutud andmetes konkreetseid vihjeid Higgsi bosoni olemasolu kinnitamisest, kui uurijate k\u00e4sutuses oleks veel rohkem andmeid. Otsus Tevatroni t\u00f6\u00f6j\u00e4tkamise kohta 2012. aastal tehakse paari kuu p\u00e4rast.<\/p>\n

Juhul kui Tevatroni \u201eluigelaul\u201c siiski laulmata j\u00e4\u00e4b, kasvab Higgsi bosoni leidmise t\u00f5en\u00e4osus 2013. aastal suuresti, mil LHC t\u00e4isv\u00f5imsusel opereerimist alustab. P\u00f5rguti tekitatav 14 TeV suuruse koguenergiaga prooton-prooton kokkup\u00f5rge on Tevatroni maksimaalsest saavutatust 7 korda suurem. Lisaks planeeritakse tulevikus LHC magnetite t\u00e4iustamist, mis kasvataks kokkup\u00f5rgete sagedust j\u00e4rgmise aastak\u00fcmne l\u00f5puks k\u00fcmnekordselt. Uus magnettehnoloogia kasutab k\u00f5rgtehnoloogilist materjali \u2013 niobiidiumi ja tina sulamit (Nb3Sn), mille v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisel tegi esimese sammu Fermilabis resideeruv USA LHC kiirendi uuringuprogramm (LARP).<\/span><\/span><\/p>\n

\"Esimene

Esimene Nb3Sn sulami baasil konstrueeritud t\u00e4ies m\u00f5\u00f5tkavas olev \u00fclijuhtmagnet. Allikas:CERN<\/p><\/div>\n

Suurem kokkup\u00f5rke sagedus t\u00e4hendaks aga, et kokkup\u00f5rkel saadud andmete lahtimuukimine oleks tunduvalt keerulisem. \u201eATLAS-e ja CMS-i osakestedetektoreid tuleb selle v\u00e4ljakutse jaoks kindlasti t\u00e4iustada,\u201c kinnitas Sergio Betrolucci<\/strong><\/span>, uuringute ja arvutuste osakonna direktor. \u201eTeisest k\u00fcljest t\u00e4hendaks kokkup\u00f5rgete koguheleduse kasv seda, et meil l\u00e4bi viia eksperimente, mille abil laiendaksime oma n\u00e4htavushorisonti tunduvalt,\u201c lisas ta optimistlikult.<\/span><\/span><\/p>\n

Allikad:
\n<\/span><\/span><\/p>\n

\n

\n

CERN-i uudis \u201eThe LHC enters a new phase\u201c<\/span><\/span><\/a><\/p>\n

<\/a> <\/a>Science Insider-i uudis \u201eEurope’s LHC to Run at Half-Energy, Tightening Race for Higgs\u201c<\/a><\/span><\/p>\n

CERN-i uudis \u201eBig advance towards the LHC upgrade\u201c<\/span><\/a><\/p>\n

Steve Myer’i pressiteade<\/span><\/a><\/p>\n

\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

P\u00e4rast kuudepikkusi ettevalmistusi on LHC (Large Hadron Collider, J.J.O.) j\u00e4rgmisel n\u00e4dalal valmis p\u00f5rgutama osakesi 7 TeV suuruse koguenergiaga. Plaanitust poole v\u00e4iksema v\u00f5imsusega t\u00f6\u00f6tav osakeste p\u00f5rguti j\u00e4tab aga 2012. aastal\u00a0 t\u00f5en\u00e4oliselt oma traditsioonilise t\u00f6\u00f6ts\u00fckli vahele, andes sellega v\u00f5imaluse Tevatroni kiirendi \u201eluigelauluks.\u201c Suur Hadronite P\u00f5rguti kiirendab osakeste kimpe 3,5 TeV (teraelektronvoldise) energiani kahe j\u00e4rgmise aasta v\u00e4ltel, p\u00e4rast […]<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[49],"class_list":{"0":"post-1550","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"tag-lhc","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1550","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1550"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1550\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1550"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1550"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1550"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}