{"id":15720,"date":"2011-03-27T20:50:23","date_gmt":"2011-03-27T17:50:23","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=15720"},"modified":"2011-08-08T23:06:08","modified_gmt":"2011-08-08T20:06:08","slug":"avastati-siiani-raskeim-antiaine-tuum","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=15720","title":{"rendered":"Avastati siiani raskeim antiaine tuum"},"content":{"rendered":"<p><strong>New Yorgis asuval Relativistliku Raskete Ioonide P\u00f5rgatajal(Relativistic Heavy Ion Collider ehk RHIC) t\u00f6\u00f6tavad f\u00fc\u00fcsikud \u00a0valmistasid esmakordselt antiheelium-4 tuuma, mis on Maal n\u00e4htud antiainest seni raskeim.<\/strong><\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/03\/ant1.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignleft size-medium wp-image-15721\" title=\"ant1\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/03\/ant1-300x227.jpg\" alt=\"STAR detektor leidis antiaine \u00fcllatuse\" width=\"300\" height=\"227\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/03\/ant1-300x227.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/03\/ant1-250x189.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/03\/ant1.jpg 800w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a>Antiaine tuumad koosnevad antiprootonitest ja antineutronitest kuid k\u00f5igist erinevaist kahe- ja kolmekvargilistest kombinatsioonidest, mis osakeste p\u00f5rgetel tekkida v\u00f5ivad on haruldane, et mitu antiprootonit ja -neutronit \u00fcksteisele antituuma tekkeks piisavasse l\u00e4hedusse satuvad. Kuigi esimesed antiprootonid ja -neutronid avastati 1950ndatel, on raskemate tuumade valmistamine osutunud erakordselt koormavaks, sest iga lisanduv antinukleon v\u00e4hendab antituuma tekke t\u00f5en\u00e4ousust osakeste p\u00f5rkel ligi 1000 korda. Senini saadud suurimad antituumad koosnevad kolmest antiosakesest, kirjutab <a href=\"http:\/\/physicsworld.com\/cws\/article\/news\/45544\">physicsworld.com<\/a>.<\/p>\n<p>RHIC eksperiment on antiaine tekkeks sobivate tingimuste loomiseks aga sobiv, p\u00f5rgatades kokku kulla ioone p\u00fc\u00fcdes seel\u00e4bi tekitada veidi p\u00e4rast Suurt Pauku valitsenud tingimusi. Kaks antiheeliumi tuuma paistsid olevate sellise osakestesupi kokku keetnud 2007. aastal, kus nende p\u00f5rkel tekkinud j\u00e4ljed RHIC&#8217;i STAR detektoriga detekteeriti.<\/p>\n<p>Eelmisel aastal paigaldas STAR oma t\u00f6\u00f6arsenali aga k\u00f5rgtehnoloogilise lennuaja detektori, mis aitab leida kogu selles segaduses \u00fcles ebatavalisi osakesi. STARi detektor, mis asub solenoidmagneti s\u00fcdamikus, v\u00f5imaldab teadlastel teha kindlaks uute osakeste massid ja laengud kasutades nende kiiruseid ja k\u00f5rvalekaldeid magnetv\u00e4ljas. Umbes miljonit 200 GeV ja 62GeV juures toimunud p\u00f5rget sisaldavast kataloogist 18-s p\u00f5rkes tekkisid antiheelium-4 tuumad massidega 3,73GeV.<\/p>\n<p>Kiirus, millega antiheelium-4 RHIC p\u00f5rgutil tekkis toetab vaadet, mille kohaselt v\u00f5ib antituumade teket vaadelda kahel viisil. S\u00fcsteemi tasemel m\u00f5istetakse tuuma massi energia kaudu ning tuuma tekke t\u00f5en\u00e4osus s\u00f5ltub s\u00fcsteemi temperatuurist &#8211; RHICis on see 250 000 korda k\u00f5rgem kui P\u00e4ikese tuuma temperatuur. \u00dcksikute osakeste tasemel s\u00f5ltub antiheelium-4 moodustumine p\u00f5rkes \u00f5igete osakeste \u00fcksteisele piisavasse l\u00e4hedusse tekkimise t\u00f5en\u00e4osusest.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/physicsworld.com\/cws\/article\/news\/45544\">Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>New Yorgis asuval Relativistliku Raskete Ioonide P\u00f5rgatajal(Relativistic Heavy Ion Collider ehk RHIC) t\u00f6\u00f6tavad f\u00fc\u00fcsikud \u00a0valmistasid esmakordselt antiheelium-4 tuuma, mis on Maal n\u00e4htud antiainest seni raskeim. Antiaine tuumad koosnevad antiprootonitest ja antineutronitest kuid k\u00f5igist erinevaist kahe- ja kolmekvargilistest kombinatsioonidest, mis osakeste p\u00f5rgetel tekkida v\u00f5ivad on haruldane, et mitu antiprootonit ja -neutronit \u00fcksteisele antituuma tekkeks piisavasse l\u00e4hedusse [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-15720","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry","8":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/15720","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=15720"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/15720\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=15720"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=15720"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=15720"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}