{"id":15723,"date":"2011-03-27T21:07:16","date_gmt":"2011-03-27T18:07:16","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=15723"},"modified":"2011-03-27T21:07:16","modified_gmt":"2011-03-27T18:07:16","slug":"uus-entroopial-pohinev-aku-saab-energiat-merevee-ja-puhta-vee-soolsuse-erinevusest","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=15723","title":{"rendered":"Uus entroopial p\u00f5hinev aku saab energiat merevee ja puhta vee soolsuse erinevusest"},"content":{"rendered":"

Stanfordi \u00dclikooli teadlase Dr. Yi Cui ja Penn Osariigi \u00dclikooli teadlase Dr. Bruce Logani juhitud teadlaster\u00fchmal \u00f5nnestus t\u00f6\u00f6tada v\u00e4lja entroopial p\u00f5hinev aku, mis saab energiat merevee ja puhta vee soolsuse erinevusest. Teadusajakirjas Nano Letters avaldatud teadusartiklis kirjeldavad nad petlikult lihtsat protsessi, kus entroopia akut kasutatakse p\u00fc\u00fcdmaks energiat, mis looduses vabaneb j\u00f5evee suubumisel merevette.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Pilt: ACS<\/p><\/div>\n

Senini oli seesugune protsess saavutatud merevee juhtimisel l\u00e4bi membraani, mis on suureskaalaliste seadmete valmistamise jaoks kahjuks aga liiga kulukas, kirjutab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

Uus protsess t\u00f6\u00f6tab j\u00e4rgnevalt:<\/p>\n

Samm 1 – J\u00f5evette paigaldatakse kahte t\u00fc\u00fcpi nanovarrastest elektroodid; h\u00f5bedast aniooniline elektrood sisaldab Cl– <\/sup>ioone, mangaani dioksiidi katiooniline elektrood sisaldab Na+<\/sup> ioone. Aku laadub kui j\u00f5evee madal soola kontsentratsioon t\u00f5mbab kloori ja naatriumit vastavatelt elektroodidelt.<\/p>\n

Samm 2 – J\u00f5evesi asendatakse aeglaselt mereveega, tekitades segunenud vees kahe ioonide kontsentratsiooni vahel potentsiaalierinevuse. See tuleneb kloori anioonidest, mis liiguvad h\u00f5beda elektroodi poole ning naatriumi katioonidest, mis liiguvad mangaani dioksiidist elektroodi suunas.<\/p>\n

Samm 3 – Elektroodides olevad ioonid vabanevad merevette kui elektroodid saavad rohkem ioone kui nad mahutada suudavad.<\/p>\n

Samm 4 – Soolane vesi asendatakse j\u00e4rk-j\u00e4rgult j\u00f5eveega. See v\u00e4hendab potentsiaalierinevust kahe elektroodi vahel, laadides akut. Kolmandas sammus vabastati soolasesse vette rohkem energiat kui aku laadimiseks tarvis oli, mist\u00f5ttu aku kogub ja salvestab energiat, mis ioonide liikumisel elektroodide kristallv\u00f5restikku ja sellest v\u00e4lja kogenunud on.<\/p>\n

Entroopia akuga on sama eesm\u00e4rgi saavutamiseks tehtavad kulutused palju v\u00e4iksemad kui teiste meetoditega, sest puuduvad asendatavad membraanid.<\/p>\n

Cui usub, et entroopia aku v\u00f5ib tulevikus v\u00f5tta enda \u00f5lule kuni 13% kogu energiavajadusest. Samuti arvab ta, et liigutades elektroode \u00fcksteisele l\u00e4hemale, v\u00f5ib ta aku efektiivsuse viia 74-lt protsendilt 85 protsendini.<\/p>\n

Et entroopia aku t\u00f6\u00f6tab nii k\u00fclmades kui ka soojades tingimustes, on see t\u00e4iesti uuenev ressurss, mis v\u00f5ib viia energia masstootmiseni nii arenenud kui ka arenguriikides.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel “Batteries for Efficient Energy Extraction from a Water Salinity Difference<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Stanfordi \u00dclikooli teadlase Dr. Yi Cui ja Penn Osariigi \u00dclikooli teadlase Dr. Bruce Logani juhitud teadlaster\u00fchmal \u00f5nnestus t\u00f6\u00f6tada v\u00e4lja entroopial p\u00f5hinev aku, mis saab energiat merevee ja puhta vee soolsuse erinevusest. Teadusajakirjas Nano Letters avaldatud teadusartiklis kirjeldavad nad petlikult lihtsat protsessi, kus entroopia akut kasutatakse p\u00fc\u00fcdmaks energiat, mis looduses vabaneb j\u00f5evee suubumisel merevette. Senini oli […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-15723","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/15723","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=15723"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/15723\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=15723"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=15723"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=15723"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}